Kõrvuti korterite üürimisega kogub hoogu ka majade üürimine

Tekkinud olukord meenutab seitsme-kaheksa aasta tagust kinnisvaraturgu. Tulemusena on ostmisest odavam korter üürida. Teisalt on seni välja üüritud korterid pandud müüki ja üürnikud peavad endale uue eluaseme otsima.

Paralleelselt pikenevad üüriperioodid ning kortereid üüritakse vähemalt kaheteistkümneks kuuks.

Muudest maakondadest või Tallinna lähiümbrusest pealinna elama kolinud inimesed eelistavad algul odavama üüriga heas seisukorras korterit logistiliselt heas kohas (Kristiine, TTÜ lähedal, Peterburi mnt lähedal). Hinnas on ka mugav parkimisvõimalus.

Enim nõutud on aga heas seisukorras moodsad 2-toalised korterid koos parkimiskohaga olenemata piirkonnast. Nõudlus on tõusnud ka Tallinna lähiümbruse osas. Külaliskorterite otsijad eelistavad kesk- või südalinna 60-80 m2 kortereid uuemas moodsa sisustusega majas koos parkimiskohaga.

Aktiivne on ka majade üüriturg. Majade üürijateks on eelkõige töölähetusse tulnud lähiriikide kodanikud (Läti, Leedu, Rootsi). Eelistatud on rohelised ja vaiksed piikonnad koos kaupluste, lasteaedade, transpordipeatuste, koolimajadega.

Majade üüriturul on väljaüürimise periood pikenenud taas nelja kuni kuue kuuni.

Üürihinnad tuhat krooni kallimaks

Nõudluse kasvu tõttu tõusevad ka sõlmitavate lepingute hinnad.

Alla nelja tuhande krooni korterit enam nii lihtsalt üürile ei anta. Välja arvatud ehk Põhja-Tallinnas Kopli piirkonnas või Lasnamäel. Hetkel on kalleimad üürid vanalinna ja uute majade suurtel korteritel.

Võrreldes eelmise aasta sügisega, ei ole üürihinnad märgatavalt tõusnud. Pigem võib lõppenud või lõppeva üürilepinguga korterite puhul küsida uue lepingu sõlmimisel 500-1000 krooni rohkem.

Isegi kehtiva üürilepingu korral on üürileandjal õigus tõsta üürihinda pärast esimest aastat. Seda võib ka juhul, kui turusituatsioon seda lubab ning üürilepingus on punkt, et pärast esimest aastat hinnatakse olukord üle.

Teisalt, kas tubli pikaajalise üürniku asemele ei tule hoopis vilets üürnik.