Kuigi Pärnut valitsevate erakondade
koostööleppes lubatakse mudaravila jätta kultuuri ja tervise teenistusse, on
linna selle aasta eelarvesse planeeritud 40 miljonit krooni kinnistu
hoonestusõiguse müügist, kirjutas Pärnu Postimees.
"On kehtiv planeering ja muinsuskaitse eritingimused, millest lähtub, et uut planeeringut algatada pole mõtet," selgitas abilinnapea Mart Alliku linnavalitsuse kavatsusi.
Küsimusele, mis Pärnu ühest sümbolist siis ikkagi saab, vastas abilinnapea Raul Sarandi, et see sõltub arendajale seatavatest kohustustest.
Mudaravila muudab investorite jaoks ahvatlevaks võimalus ehitada praegusest hoonest mere poole suuremahuline juurdeehitus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Paar aastat tagasi sooviti mudaravilale seitsmekorruselist juurdeehitust rajada. Et Pärnu üht sümbolitest maha ei müüdaks, kirjutati koalitsioonileppesse lubadus, et mudaravila jääb kultuuri ja tervise kasutusse.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?