Kaitseministeerium võib paari Kuusalu
keskpolügooni territooriumile jääva erakrundi suhtes rakendada sundvõõrandamist,
kuna mitmed maaomanikud pole rahul hinnaga, mida riik nende maatükkide eest
pakub.
Rajatava keskpolügooni lõunaküljel on 40 hektarit maad Villu Helmaril, kes sai kaitseministeeriumist ostupakkumise, millega Helmari maade eest pakutakse 1,022 miljonit krooni.
«Hind on ilmselgelt alla turuhinna, ainuüksi selle maa peal kasvav mets on väärt rohkem raha,» ütles Helmar.
Kuna Helmar ei kavatse leppida ka viimase hinnapakkumisega, on tema suure tõenäosusega üks nendest, kelle vastu kaitseministeerium sundvõõrandamist hakkab rakendama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti ei ole riigi pakutava hinnaga rahul polügooni loodenurgas 21 hektari suurust maavaldust omav Enno Tšernjavski.
«Kaitseministeeriumi pakutav hind, mis on vähem kui kolm krooni ruutmeetri eest, ei arvesta minu maa miljööväärtust ega seda, et ma olen siin metsa kuivendanud ning lootsin siin loodusturismiga tegelema hakata,» ütles Tšernjavski
Kaitseministeeriumi ametnikud kipuvad oma maast kinni hoidvaid omanikke nimetama aga spekulantideks, kes üritavad maksumaksja rahakotist oma maa eest võimalikult suurt rahasummat saada.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Aet Kuke sõnul ei ole maade eest pakutavad summad laest võetud, vaid need on välja pakkunud sõltumatu hindaja.
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.