Kaitseministeerium võib paari Kuusalu keskpolügooni territooriumile jääva erakrundi suhtes rakendada sundvõõrandamist, kuna mitmed maaomanikud pole rahul hinnaga, mida riik nende maatükkide eest pakub.
Rajatava keskpolügooni lõunaküljel on 40 hektarit maad Villu Helmaril, kes sai kaitseministeeriumist ostupakkumise, millega Helmari maade eest pakutakse 1,022 miljonit krooni.
«Hind on ilmselgelt alla turuhinna, ainuüksi selle maa peal kasvav mets on väärt rohkem raha,» ütles Helmar.
Kuna Helmar ei kavatse leppida ka viimase hinnapakkumisega, on tema suure tõenäosusega üks nendest, kelle vastu kaitseministeerium sundvõõrandamist hakkab rakendama.
Samuti ei ole riigi pakutava hinnaga rahul polügooni loodenurgas 21 hektari suurust maavaldust omav Enno Tšernjavski.
«Kaitseministeeriumi pakutav hind, mis on vähem kui kolm krooni ruutmeetri eest, ei arvesta minu maa miljööväärtust ega seda, et ma olen siin metsa kuivendanud ning lootsin siin loodusturismiga tegelema hakata,» ütles Tšernjavski
Kaitseministeeriumi ametnikud kipuvad oma maast kinni hoidvaid omanikke nimetama aga spekulantideks, kes üritavad maksumaksja rahakotist oma maa eest võimalikult suurt rahasummat saada.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Aet Kuke sõnul ei ole maade eest pakutavad summad laest võetud, vaid need on välja pakkunud sõltumatu hindaja.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 06:00
Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele