28. märts 2023

Veesüsteemi ehitamine kinnistule, kuhu hooneid rajada ei saa

Tuulikki Laesson, Laesson ja Partnerid juht, ehituse teabevara peatoimetaja.

Kinnistu veesüsteemi jaoks on vajalik saada kas ehitusluba, mis hõlmab ka kinnistusiseste torustike ehitamiseks vajalikku ehitusteatist, või ainult ehitusteatis, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda ei ole vaja.

Ehitusseadustiku kohaselt tegeleb ehitusloa väljastamise ja ehitusteatise heakskiitmisega kohalik omavalitsus. Kui kinnistu paikneb kaitsealal, siis on lisaks omavalitsusele vaja saada nõusolek ka Keskkonnaametilt. Viimase aja halduspraktika kohaselt on aga nimetatud asutused hakanud vee- ja kanalisatsioonitorustikke käsitlema kui hoonestamise üheks osaks olevat asjaolu ning jätnud seetõttu vastavad heakskiidud/haldusaktid andmata.

On selge, et võib tekkida olukordi, kus kinnisasja omanik soovib hoonestada oma kinnistut, kuid juhul kui see on võimatu, siis soovib ta ehitada siiski välja veesüsteemi, et saaks kinnistut mõistlikult kasutada. Ent kui Keskkonnaamet või omavalitsus on seisukohal, et vee/kanalisatsioonitorustiku ehitamine saab toimuda ainult koos hoonete ehitamisega, mis ei ole mingil põhjusel võimalik, siis omanik ei saagi justkui oma kinnistut mõistlikult kasutada.

Sellist juhtumit, kus omanik soovis ehitada veetorustikku maatulundusmaale, mida ei saa hoonestada, käsitles Tallinna Ringkonnakohus oma 02.12.2022 a otsuses nr 3-21-2417 (jõustus 21.03.2023). Kohus leidis, et ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1).

Ehitusloa taotluses märgitakse ka ehitusloa taotlemise eesmärk, sh ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnused ning kavandatava ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve (EhS § 40 lg 2 p-d 3 ja 4). Nimetatud asjaolud kirjeldavad ehitusloa taotluse eset ning annavad pädevale asutusele teavet, millist EhS lisas 1 nimetatud ehitist soovitakse ehitada ja kus see kinnistul paikneb. See info tagab ehitise eristatavuse teistest ehitistest. Ehitise kasutamise otstarbe määramisel tuleb lähtuda määrusest nr 51.

Sellel kuul on Sul võimalus proovida 1 kuu TASUTA ehituse teabevara.

Seega olukorras, kus isik soovib ehitada vee/kanalisatsioonitorustikku, tulebki lähtuda loa väljastamisel ainult isiku poolt soovitud ehitisest. Antud juhul, kui isikule väljastatakse ehitusluba, siis selle ehitusloa alusel ei saa ehitada midagi muud peale veetorustiku. Kuigi kinnistu omanikul tuli ehitusloa taotluses ära näidata mh kavandatava ehitise kasutamise otstarve, ei pidanud seda tegema suurema täpsusastmega, kui on ette nähtud määruses nr 51. Isik on soovinud ehitada rajatise, mille kasutamise otstarve on külmaveetorustik. Kavandatav külmaveetorustik ei ole vältimatult seotud mõne hoonega, vaid on põhimõtteliselt kasutatav ka iseseisvalt.

Seega ei saa omavalitsus EhS § 44 alusel õiguspäraselt keelduda veetorustiku

rajamiseks ehitusloa andmisest põhjendusega, et sellele kinnistule ei ole võimalik rajada hooneid, sest see küsimus ei kuulu praegusel juhul veetorustiku rajamise loa kontrolliesemesse. Järelikult ei saanud ka Keskkonnaamet kaitseala valitsejana keelduda ehitusloa menetluses veetorustiku rajamise taotluse eelnõule kooskõlastuse andmisest põhjendusega, et kinnistut ei saa hoonestada, sest EhS § 42 lg 7 p 1 kohaselt on Keskkonnaameti pädevus kooskõlastuse andmisel seotud ehitusloa taotluse esemega. Kui kinnistu omanik sooviks rajada endale kuuluvale kinnistule hooneid, siis tuleks tal esitada uus ehitusloa taotlus koos ehitusprojektiga, mille kohta tuleks anda Keskkonnaametil uus kooskõlastus. Seejuures ei annaks veetorustiku olemasolu kinnistul selle kinnistu omanikule tulevikus mitte mingit eelist või õigustatud ootust kinnistu hoonestamiseks.

On selge, et kinnistu omaniku poolt kavandatava rajatise eesmärk on tagada veevarustus omanikule kuuluval kinnistul, mille sihtotstarve on maatulundusmaa. Majandustegevus kinnistu asukohas on õigusaktidest tulenevalt iseenesest võimalik. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud metsa majandamine ja ehitustegevus. Seetõttu on veetorustiku ehitamise eesmärgina piisav kinnistu omaniku soov saada oma kinnistul küla puurkaevu kaudu vett igasuguseks õigusaktidega lubatud tegevuseks.

Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kinnistule torustiku ehitamine ka juhul, kui hooneid ei ole võimalik ehitada, on lubatav ning omavalitsus ei tohi jätta ehitusluba väljastamata põhjusel, et hooneid kinnistule ehitada ei saa.

Ehituse teabevarast saad täpsemalt lugeda ehitiste õiguslikust regulatsioonist, alates planeerimisest ja kasutamisest kuni lammutamiseni.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785