Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 24. september 2021

Kui tahta laenuga maja ehitada, siis millega peab arvestama?

Võin siinkohal omast kogemusest rääkida, olen maja ehitamise ette võtnud. Esimene asi on alati küsimus, kuidas krunti finantseerida. Kliendivaates pean ütlema, et kui on plaanis osta endale maatükk ja selle peale ehitada maja, siis krundi finantseerimine ei ole keeruline ka pangavaatest. Me finantseerime kogu seda protsessi maja hinnatava tulevikuväärtuse vastu.

Põhimõtteliselt oleks sammud sellised, et teen projekti, leian krundi, võtan hindamise. Kui hindaja sõnul on maja väärtus 300 000 €, siis pank finantseerib täpselt samamoodi nagu korteri puhul selle tulevikuväärtuse vastu. Näiteks 75% sellest 300 000-st. 25% tuleb endal sisse maksta. Tavaliselt tehakse nii, et see 25% läheb krundi osaliseks või täielikuks finantseerimiseks.

Ehitamine käib siis etapi kaupa?

Jah, panga poolt finantseeritakse etapi kaupa. Pank peab nägema selle kinnisvara hinnakasvu. Alguses on krunt, siis makstakse selle krundi raha. Järgmiseks tehakse vundament peale ning see krundi väärtust panga silmis ei tõsta. Tavaliselt finantseeritakse kinnise karbini. Pank annab sulle näiteks teatud protsendi raha ja inimene saab sellega ehitada kinnise karbi, siis hinnatakse seda ja väärtus on tõusnud nii, et 75 000 eurosest krundist on saanud 120 000 eurone tänu sellele kinnisele karbile. Selle vastu annab pank järgmise osa. Peab küll vahepeal jah laskma lisaks hinnata, kuid see on väärtuse kasvu jaoks vajalik. Pank peab veenduma, et see raha on läinud ehitusse.

Kui tuleb soov kodu vahetada, kas see peab toimuma eraldi etappidena? Kas kindlasti peab olema eelmine kodu enne müüdud, kui hakata uut ehitama?

Me oleme hetkel välja töötamas ja tuleme kohe turule uue tootega, milleks on koduvahetuslaen. Kui võtta see sama reegel, et 40% sissetulekutest võivad olla kohustused, kui need kaks laenu tulevad samal ajal välja, siis inimene ei pea eelmist kinnisvara enne maha müüma. Ise tegin ka nii, et elasin korteri sees kuni ehitasin ja kui maja sai valmis, müüsin korteri maha. Selline võimalus on tulevikus Luminoris ka.

Kas praegu kodu ostmiseks on hea või halb aeg?

Ma arvan, et ei ole head või halba aega. Kodu ostmiseks on inimestel tavaliselt lihtsalt vajadus. Siin võib jah rääkida sellest, et hinnad on kasvanud viimasel ajal päris kiiresti, eriti veel Tallinnas uusarenduste osas, aga samal ajal kui me mõtleme selle peale, kas homme või järgmisel aastal samal ajal need hinnad on odavamad, siis suure tõenäosusega nad ei ole. Kui vaatame viimast kümmet aastat, siis hindade kasv kinnisvaraturul ja palkade kasv on käinud tegelikult ühte jalga, nüüd viimasel kuskil sellisel kuuel kuul võib-olla me näeme seda, et kinnisvara hinnakasv on palgakasvuga võrreldes veidi kiirenenud.

Kas kliendid on hakanud ka rohkem kodulaenu võtma nüüd, kui suvi läbi?

See ei sõltu isegi niivõrd, et on suvi, vaid see sõltub ilmastki. Kui oli siin suvel nädalaid kuumalaine, siis sellel ajal olid inimesed lihtsalt rannas ja viitsisid vähem kinnisvara otsimise ja laenutaotlustega tegeleda.

Kas siis laenude mahud on ka kasvanud?

Laenude mahud on Luminori poolt vaadates kevadest alates olnud suhteliselt stabiilsed. Meie ise tegime oma suurimad kasvud ära kevadekuudel. Sealt alates edasi on mahud olnud stabiilsed. Sügisele vastu vaadates näeme, et need mahud hakkavad uuesti kasvama, aga see on tingitud pankade turuosa ümber kujunemisest. Luminor on olnud ikkagi viimasel poolel aastal kindlasti see pank, kes on turuosa võitnud ja olnud oma mahtude kasvatamisel turust kiirem.

Milline on viimase aasta jooksul olnud keskmine summa, mida kodulaenuks võetakse?

Me oleme näinud enda pealt seda, et keskmine summa on aastaga oluliselt kasvanud. Meie keskmine kodulaen on hetkel juba 120 000 eurot, mis on 50% suurem, kui ta oli aasta aega tagasi. Oluliselt on ta meil tingitud uusarenduste osatähtsusest meie laenuportfellis, teine mõjutaja on kinnisvara hinna kasv viimase aasta ajajooksul. Kolmandaks põhjuseks on inimeste ostueelistuste osaline muutus koroona tõttu. Kliendid on eelistanud suuremat kinnisvara, kuna nad on rohkem kodus.

Kas oskate ka öelda, mida selle keskmise summa eest võiks saada Tallinnas, mida mujal?

Jah ikka, eks me hoiame turul koguaeg silma peal. 120 000 euro eest saab Tallinnas kesklinnas 2-toalise korteri, mitte küll nüüd uusarenduses ja mitte üle 50 ruuduse. Pärnus saab juba 3-toalise korteri kindlasti. Kinnisvara hinnad on umbes niimoodi, et on Tallinn, seejärel on Tartu umbes 30% ühiku hinna mõttes maas ja siis on Pärnu veel omakorda 15% maas.

On teil hetkel kampaaniaid käimas?

Üks alati käimasolev kampaania on see, et me pakume oma klientidele pidevalt head teenust, nõustamist ja personaalse lahenduse leidmist. Arvame, et kodu ostmine on inimese jaoks kõige suurem võimalik samm üldse finantsmaailmas ning see peab olema hästi läbimõeldud. Kliendi kogemus ei tohi olla selline keeruline ja bürokraatlik, et palju pabereid ja mitte midagi aru ei saa, miks, millal ja kuhu peab esitama. Tahame teha selle inimestele, kes ei ole selles maailmas igapäev toimekad, võimalikult lihtsaks. Saame sellega hakkama, sest oleme kodulaenule tugevalt spetsialiseerunud.

TASUB TEADA!

Kas 0 € lepingutasu on hea pakkumine?

Luminoril on kuni oktoobri esimese nädalani käimas kampaania, kus kodulaen on ilma lepingutasuta. Jaepanganduse juht Tanel Rebane kinnitab, et esmapilgul pisiasjana tunduda võiv võimalus on tihti kliendi jaoks väga suur asi. „Olen ka ise olnud rollis, kui ostad endale uue kodu ja raha on loetud,“ meenutab Rebane. „Võib-olla pead tegema väljaminekuid ka mööblile või siis remondile. Siis on lepingutasu puudumine kindlasti väga suur asi,“ lisas ta.