Sievi turvajalats – valmistatud mõeldes Põhja-Euroopa vajadustele

Sievi Baltikumi müügijuht Ülar Verevi kinnitusel on pea 70aastase kogemusega Soome ettevõttes saavutatud läbi pikaajalise tootmise teadmine, millist jalatsit Põhja-Euroopa klient vajab ning seda ka nõudlikumas töökeskkonnas viibides.

Et tööohutuse teema on alati prioriteet, on enne tööjalatsi ostmist oluline selgeks teha, millist turvajalatsit vajatakse ning milline on tootevalik. Põhja-Soome Sievi väikeasulas tegutsev turvajalatsite tehas on Sievi kaubamärgi viinud kindla käega Euroopa ning maailma turule. Tänase omaniku vanaisa poolt loodud ettevõte spetsialiseerus omal ajal turvajalatsite tootmisele ning juba 1970ndatel toodeti tänaste tingimustega võrreldavalt ehk ööpäevas valmistati ühe liiniga ca 1000 paari käsitööjalatseid. Järjepidevalt arenev tehas laiendab oma tootmist ning uuest aastast valmib tipptehnoloogiline logistikakeskus, mille sarnast pole varem tootmistööstuses kasutatud. Selle abil suureneb täisautomaatne valmistoodete ladu 260 000 jalatsipaarini. Kohaliku brändi üle on soomlased ilmselgelt uhked, Skandinaavia ja Euroopa klient oskab toodetut aga hinnata.

Sievi jalatsite tootmine on rohelise mõttemaailmaga

„Sievi kaubamärgi puhul on tegemist Põhja-Euroopa suurima tootjaga, kelle jalatseid enim ostetakse. Märksõnadeks mugavus ja kvaliteet, samuti põhjuseks see, et jalatseid on testitud aastakümneid erinevatel töövaldkondades. Kes vahepeal ka otsustab proovida mõnda muud kaubamärki, pöördub ikka Sievi jalatsite juurde tagasi,“ tõdeb Ülar Verev, lisades, et ka tootearenduses tehakse pidevalt arendusi vastavalt jalatsimaailma trendidele. Sievi toodab turvasaapad oma piirkonna jalgade järgi ning võib öelda, et põhja-eurooplaste jalg erineb muu maailma jalatüübist märgatavalt.

Sievi jalatsite tootmisel kasutatakse Euroopa päritolu sertifitseeritud toorainest loomanahka. Oluline on, et jalatsite tootmises kasutatakse lihatööstuse jääke ehk tegu on rohelise mõttemaailmaga tootmisega. Müüakse peamiselt Euroopasse: põhiliselt Skandinaaviasse, samuti Soome-Rootsi-Norra, Baltikumi turule ning Kesk-Euroopasse, aga samuti Uruguaisse. Ka Venemaal, Austraalias ja Aasias leidub edasimüüjaid ja Skandinaavia toodete austajaid.

„Põhja-eurooplase jalg on laiem ning vajab avarama liistuga jalatsit. Paljud kasutajad on laia või kõrge jalatüübiga ja kurdavad, et turvajalatsid on kitsad - 8h jalgadel tähendab seeläbi jalgade valutamist ja paari aasta pärast ka potentsiaalseid tervisemuresid. Sievi pöörab tähelepanu jalatsi mugavusele, et see oleks jala järgi, kestaks kaua, et materjalid vastaksid meie ilmastikutingimustele nii suvel kui keerulistes talvistes ilmastikutingimustes nagu Põhja-Euroopas seda kohtab. Kõik head omadused on proovitud tootesarjadesse sisse panna: on kergemaid ja lahtisemaid jalatseid ja on jalatseid, mis mõeldud rasketööstusele keerulisemas ilmastikus ja töötingimustes kasutamiseks ning kõikidel jalatsitel on stiilne disain. Tööjalatsid ei tohi olla libedad, need peavad olema hea hingavusega, vastupidavad ja vajadusel soojad,“ selgitab Verev.

Tee valik töökeskkonnast ja vajadustest lähtuvalt

Verevi kinnitusel on jalatsi valik nagu auto valimine – turul leidub palju laiatarbetooteid ja professionaalseid mudeleid konkreetsete tööde tegemiseks.

„Kindlasti peab jälgima oma töökeskkonda, töö iseloomu, milline on maastik, millised on ohud-riskid. Ettevõtted peavad ühtlasi lähtuma koostatud turvaanalüüsist. Mis on see, mis lõhub jalatseid? Milline peaks olema jalatsi turvaklass? Kuigi suvistel tee-ehitustöödel näiteks 25 kraadi käes oleks tore kanda midagi kerget ja lahtist, ei saa siiski kuuma asfalti peal kanda rannajalatsit. Selleks on spetsiaalsete omadustega töö- ja turvajalatsid. Kui Eestis veel 10 aastat tagasi pisinüanssidele tähelepanu ei pööratud ning oluliseks peeti, et turvanina oleks jalatsil olemas, on tänased lõppkasutajad teadlikumad. Kas on vaja torkekindlat talda või piisab turvaninast, on tarvis kinnist-lahtist jalanõud – kõik on läbi mõeldud,“ selgitab müügijuht.

Tavaliselt on ettevõttes töökeskkonnavolinik-spetsialist see inimene, kes kaardistab üldist ettevõtte territooriumi ja seal leiduvaid ohtusid. Vastavalt kirja pandud ohtudele pannakse kirja ka isikukaitsevahendite vajadused ning nõnda jõuab info osakonda, kes varustavad ettevõtet vastavate vahenditega. On erineva suurusega ettevõtteid: 5-10 töötajat, 50 ja üle 100 töötajaga ettevõtted – ilmselgelt on nende vajadused ning ka töökeskkonnad erinevad.

„Näiteks tavaline laohoone, kus vuravad ringi tõstukid ja roklad. Kes euroaluste vahel ringi liiguvad, need teavad, et on oht, et midagi võib sellises keskkonnas varba peale kukkuda või on oht ennast ära lüüa. See risk on põrandatele ära kaardistatud, kus võib ringi liikuda ja kus peab kasutama turvajalatsit või ka kiivrit, kui sõidavad peakohal kraanad või delfid. Kontoritöötajad igapäevaselt ei kasuta turvavarustust, kuid kui ei saada tõstukijuhti telefonitsi kätte ja peab minema teda otsima, peab ennast kaitsma. On tublisid ettevõtteid, kes varustavad oma töötajaid erinevate isikukaitsevahenditega, on see siis helkurvest näiteks, et kontoritöötaja oleks paremini nähtav ohtlikus piirkonnas või siis ka turvajalatsid juhuks, kui on oht jalgadele viga saada,“ selgitab Verev.

Tema sõnul peab iga ettevõte lähtuma eelkõige oma turvariskidest ja see on keeruline, kuid mitte võimatu. „Üldiselt saadakse sellega ise hakkama. Kui aga ettevõte leiab, et see käib talle üle jõu, siis on ettevõtteid, kes sellist teenust ka pakuvad. Võimalik on tellida teenus kaardistada riskid ära ja saada nõu, kuidas end riskide eest kaitsta. Omame Sievis kontakte erinevate pooltega: kes peavad midagi kasutama ja kes peavad pakkuma välja lahendusi. Anname konsultatsiooni ning kui soovitakse osta midagi, leiame koostöös koolitatud edasimüüjatega sobivad tooted,“ lisab müügijuht.

Tööohutuse kitsaskohtadest rääkides kinnitab Verev, et probleemiks on tihtipeale, et reatöötaja kipub riske alahindama. „Tööandja küll palub kasutada töökaitsevahendeid, aga töötaja ei tee seda mingil põhjusel. Näiteks jalatsid on tema jaoks ebamugavad ning kasutatakse hoopis spordijalatseid – tegemist on riskikohaga, kus midagi võib juhtuda. Teiseks töökeskkond ise: ei kaardistata seda piisavalt. Kontor asub näiteks teisel korrusel ja sinna liikumiseks tuleb kasutada treppi. Ettevõte on valinud kasutamiseks soodsad lahtised kota-tüüpi tööjalatsid, mis ei sobi sellesse töökeskkonda, siis on olnud õnnetusi, kus kota lendab jala otsast ära ja inimene nikastab oma jala trepil käies. Või siis ei koristata oma tööasukohta piisavalt. Põrandal vedelevad mingisugused objektid-esemed, kuhu taha saab koperdada, astuda peale, libastuda või vigastada. Siinkohal ei ole probleem turvajalatsis, vaid ettevaatamatuses ja töö korralduses,“ selgitab ta.

Ehitusvaldkonnas palju inimesi ja riske

Ehitusvaldkond on juba iseenesest keeruline ning seal esineb palju turvariske. Terava eseme jalga astumine, ehitusmaterjal, tööriist või muu raske ese võib pihta kukkuda, libastumisoht – kuidas selle valdkonna riskidega toime tulla?

„Olen ka ise kunagi läbi spordijalatsi naela jalga astunud ja see on väga ebamugav tunne järgnevaks paariks nädalaks. Ehitus pöörab täna väga palju tähelepanu sellele, et inimene, kes tuleb väravast sisse, oleks teavitatud sellest, et kiiver, helkurriided ja jalatsid peavad sellel objektil viibides seljas olema. Mis tööd ta seal objektil edasi teeb, on tema teada, kuid iga objekti väraval on juhis turvavarustuse osas olemas,“ kinnitab Verev.

Tema sõnul on objektid ja tööd erinevad. „Ehitus algab pihta, kaevatakse auk, tegemist on ebatasase maastikuga. Siinkohal tasub kasutada poolsaapa tüüpi jalatseid, et vältida pahkluuvigastusi, sest kingakõrguse jalatsiga on oht jalg ära väänata. Sama on ka maastiku- ja teedeehitusel. Või kui ehitatakse hoonet, hakatakse vundamenti tegema, objekti ohtudeks on suured armatuurid, lõikamised, keevitused, sädemed, teravad servad. Nende vahel liikudes võiks kasutada klassikalisi nahkjalatseid, sest nahk on kõige tugevam ja see kestab õige hoolitsuse korral aastaid,“ kinnitab Verev.

Tema kinnitusel on samuti ägedaid kosmosematerjale, mida kasutada, kuid see mõjutab toote lõpphinda, seetõttu ollakse tugevale nahale materjalina truuks jäädud. Naha omadused on väga head, samas toote lõpphind tarbijale meeldiv. Vihmasaju korral vajab nahk hooldust ning tuleks katta erinevate nahahooldusvahenditega. Sobivad kas klassikaline rasv või viksid, samuti saab niiske lapiga või kuiva harjaga üldist tolmu-sodi ära lükata. Kergema iseloomuga tööde jaoks tehtud kunstmaterjalist turvajalatsite pluss on aga see, et neid võib ka pesta.

Sievi jalatsid on käsitööna valminud tooted, mis on kokku õmmeldud, mitte liimitud. „Käsitöötoote hind tähendab kvaliteeti ning tugevate õmblustega kestab paremini, seda ka pesemisel pesumasinas 30 kraadi juures. Tähele tuleb panna, et kuivatusprotsess peab toimuma värske õhu käes, mitte radiaatori peal, kus nahk võib kokku tõmmata.“

Nahk aga paraku ei pea pikalt vett ning siin tuleb appi Goretex. „Goretex on tuntud veekindla voodrimaterjali tootja. Goretexi puhul ei tohi puuvillaseid sokke kasutada, sest võib ebemeid ajada Goretexi kilemembraani sisse, mis tagab veekindluse ja suurepärase hingavuse. Seks tarbeks on müügil Goretexi tähistusega sokid, kus vastav tähis peal. Inimnahk on tundlik ning kui valesti valitud sokk ei hinga ja jalats higistab, tundub jalats umbne. See on eriti suur probleem talvel. Jalg ei hinga sees, niiskuskiht tekib sinna vahele, saab külmasillaks ja on probleem suurema külma puhul. Vanu häid villaseid sokke ei tohi Goretexi tähistusega jalatsi sees kasutada, tavasaabastele või kummikutele mõeldud villased sokid võivad Goretex tehnoloogia ära rikkuda,“ selgitab Verev.

Sievi plussiks on veel see, et tehakse ise tallad ja valmistamise tehnoloogias pööratakse tähelepanu erinevatele riskidele. „Objektil on tihti õlid-emulsioonid maas. Tavaline jalats muutub neisse sisse astudes mõne nädala pärast libedaks ning omadusi enam taastada ei saa. Sievi jalats on tallaga, mis on õli ja kemikaalide kindel. Alati võib uurida, kas meie polüretaantald sobib mõne erilise kemikaali-happe puhul sellesse töökeskkonda,“ julgustab müügijuht küsima.

Sievi põrutuskindlatel taldadel on ühtlasi antistaatilised omadused. Sievi jalatsid on tähistatud ESD tähistusega, mis tähendab, et need maandavad kehas tekkivaid elektristaatilisi laenguid. Elektroonikavaldkonnas on tundlikud seadmed – näiteks haiglates – ning kui lähed tavajalatsiga, seljas sünteetiline särk, võib see anda elektristaatilise laengu ja rikkuda seadme. Ka südamestimulaatori võib nii ära rikkuda. Kogu elektroonikatööstus kasutab ESD tähistusega tööjalatseid. Sievi laias tootevalikus on olemas ilma turvaninata tööjalatsid, mis sobivad ESD töökeskkonnas nii juhtmeköidiste operaatorile kui ka kontoritöötajale. Parima mugavuse tagab spetsiaalne põrutusi leevendav Flex-Energy tallapehmendus.

Samuti lisatakse Sievi jalatsite taldadele olenevalt mudelist torkekindel vaheliist. Kõige tugevamate omadustega on õhuke paindlik metallleht. Jalatsite puhul on mugavus oluline ning palju kasutatakse ka komposiittekstiil vahetaldasid, kust ei tule 4,5mm nael läbi. Sievi uutes X-seeria toodetes ei tule ka 3mm nael läbi, mis on uus standard Euroopas. Sievi on olnud alati jalatsimaailmas suunanäitajaks oma tehnoloogiliste lahendustega.

Saapa turvaninad on turvalisuse tagamisel olulised

Lisaks pööratakse tähelepanu sellele, kuidas tagada, et turvanina oleks jalatsi jaoks ergonoomiline. „Tuleb jälgida jalakuju ja suurust. Varbaosast suuremat ala ei saa kaitsta, sest muidu on jalg sundasendis. Turvanina võib hakata segama, kui on liiga suur või kitsas. Turvaninade materjalid on erinevad – meie kasutame osadel mudelitel veel vanakooli terasnina. Skandinaavia rasketööstuses on see nõutud, kuna see on erijuhtudel kõige vastupidavam. Tõstuk sõidab näiteks üle varba – varbakaitse tavastandardi test seda ette ei näe. Kasutame ka poole kergemaid alumiinium- ja komposiitninasid, mis vastavad samale testile. Eesmärgiks on, et kukkuv raskus peab jätma varbad terveks. Kui turvajalatsi nina saab kõvasti põrutada, siis on ta oma töö ära teinud ja enam ei tohiks samu jalatseid edasi kasutada. Metallnina puhul peaks olema muljumist paremini näha, aga komposiiist kaitsekilbi võimalik sisevigastus ei pruugi olla nähtav ja tema omadused on hapramad järgmisel intsidendil. Materjalide kaaluvahe ei ole suur, terasnina on tugev, aga jäetud üsna õhukeseks. Samuti on Sievi jalatsid seestpoolt ära isoleeritud ning mõeldud põhjamaade talvedele, mis tuntud ekstreemsuse poolest. Hea kerge voodrimaterjal on näiteks Primaloft, mis kaitseb vee eest ning on samas väga õhuke ja soe.“

Kindlasti ei saa üle ega ümber ka hinnast. Tuleb ratsionaalselt võrrelda odavamat või kallimat turvajalatsit. Soodsamaid jalatseid eelistatakse lühiajaliste tööde puhul, aga igapäevase tegevuste juures soovivad tööjalatsi kasutajad keskenduda töötegemisele, mitte võimalikele ebamugavustele, millega võivad odavad jalatsid valel hetkel üllatada. Edasimüüjaga tuleks rääkida oma töökeskkonnast, sealsetest riskidest ja teguritest ning jalatsi kasutamise eesmärkidest pika kasutusaja puhul. Jalatsit tuleb poes jalga proovida. Kui ei ole aega poodides käia, siis professionaalsed edasimüüjad tulevad ja aitavad kohapeal leida sobiliku lahenduse. Tihti kaasatakse konsultatsioonile ka Sievi esindaja erinevate tootenäidiste ja jalaskänneriga, mis teeb sobiva toote leidmise eriti hõlpsaks.

„Tõsi on see, et kallima jalatsi tootmise puhul on kõik asjaolud läbi mõeldud – alates tänavakõlbulikust disainist kuni loodus- ning kasutajasõbraliku ergonoomikani välja. Need on toodetud vastutustundlikult ja kestvatest materjalidest, erinevate mudelite puhul arvestatakse paljude riskidega toimetulekuga ning lõpuks kuidas lõppkasutaja ise end tunneb neid kandes ja kui hea ta jalatseid kandes välja näeb. Mugavus ja kvaliteet peitub pisiasjades ning kestvus ja ergonoomsus on turvajalatsi puhul oluline. Sievi jalatsid valmistatakse tugevamatest materjalidest ning neid on testinud eelnevalt erinevate tööesindajate testrühmad Soomes, kes liiguvad graniidi ja betooni peal või metallisädemete ja kemikaalipritsmete keskkonnas. Katsetame alati, kuidas jalats talvel külmas käitub, kuidas tald kestab, paindub ja haakub erinevate materjalide peal. Kõiki tooteid katsetatakse Sievi laboris ning kui toode ei läbi teste, ei lähe see tootmisesse. Ka uute toodete puhul – kui uue toote puhul esineb aasta jooksul probleeme, teeme kohe parendusi. Meie tootmine asub ju siinsamas ja parendusi saab alati vastava kvaliteedi tagamiseks läbi viia, seega ootame alati klientide tagasisidet ja hinnangut meilidele või Sievi Balticu Facebooki lehel,“ sõnab Verev.

Mida ta tahab kasutajatele soovitada, on see, et endale jalatsit ostes tasub võtta aega, käia ja valida. Suurematel ettevõtetel soovitab Verev aga vastavaid standardeid jälgida, mida ettevõtete riskianalüüsis välja on toodud. Konsulteerides professionaalse edasimüüja ja Sievi esidajaga leiab parimad jalatsid, mis töökeskkonda sobivad.

„Meie jaoks on oluline, et Põhja-Euroopas asuv Sievi toodab Põhja-Euroopa inimesele – kui Lõuna-Euroopa ja Aasia masstoodang ei pruugi meie inimestele teistsuguse jalakuju tõttu sobida, siis Sievi jalatsid arvestavad meie inimeste jalgade eripäraga. Mida veel soovitan: tasub külastada meie kodulehte ja uurida sellist teenust nagu SieviScanner – see mõõdab jalga ja soovitab sobiva suuruse ja laiusega jalatsit ning ortopeediliselt sobivamat sisetalda, see on justkui personaalne rätsepatöö jalatsitele.“

Tutvu Sievi valikuga ja edasimüüjatega Eestis SIIN

Foto: Vesa Ronty
Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785