Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 2. oktoober 2019

On üsna mitmeid põhjuseid, miks hoonete sisekliima ei toimi nii nagu vaja, või miks müratase on ruumides kõrgem, kui see seal olla tohiks. Võimalik, et tegemist on hoonetega, mis on lihtsalt vanaks jäänud nii, et algselt planeeritud süsteemid seal enam ei toimi. Võimalik, et hoone kasutuseesmärk või maht on ajaga sedavõrd muutunud, et seetõttu ei ole vanad lahendused enam piisavad. Lisaks esinevad probleemid Riho Kuuse sõnul kahjuks aga ka päris uutes majades, mis on kasutuses olnud vaid mõne aasta – põhjuseks enamasti algusest peale valesti reguleeritud kütte- või ventilatsioonisüsteemid, kuigi projekti kohaselt näib justkui kõik klappivat.

Probleemsed uusobjektid on eelkõige sellised, mida arendaja on püüdnud valmis saada võimalikult odavalt ning kus seetõttu on oluliste seadmete paikareguleerimine teostatud puudulikult, rääkimata korrektse mõõdistuspädevusega sõltumatu ettevõtte kaasamisest, kellega koostöös oleks vigaste süsteemidega hoonete kasutusselaskmine välistatud. Kui aga lõpuks ikkagi ilmsiks tuleb, et midagi on hoonega viltu, pole asja parandamiseks muud parata, kui asuda aga otsast probleeme lahendama.

Küte kontrolli alla!

Üks hoonete olulisi näitajaid, millest Eesti-sarnases pika kütteperioodiga riigis kuidagi mööda ei saa libiseda, on toimivad küttelahendused. Kaug- ning tsentraalküttega majad on kahtlemata kõrge kasutusmugavusega vaid siis, kui neis on küte tasakaalustatud, nii et kõikides ruumides, kus seda eeldatakse, oleksid temperatuurinäitajad sarnased.

Kuuse sõnul on Majatehnik OÜ igapäevases praktikas kokku puutunud ka majadega, kus temperatuurierinevused küündivad külmemate ilmadega sama maja erinevates tubades kuni kümne kraadini. Põhjuseks on tasakaalustamata küte, mis põhjustab maja erinevates osades temperatuurivahesid – katlamajale lähemal olevad küttekehad on soojemad ja kütavad tuba rohkem, kaugemad ruumid on seevastu jahedamate küttekehade tõttu liialt külmad.

Olukorda, kus liigsoojade tubade elanikud avavad mõnusa temperatuuri saavutamiseks aknaid, samal ajal kui külmemate tubade elanikud peavad lisakütteallikaid kasutama, ei saa pidada mõistlikuks. Lahenduseks on küttesüsteemide tasakaalustamine trassi vaheventiilide abil, mille tagajärjel ühtlustub nii sooja jaotus ruumides, paraneb ruumide kasutusmugavus kui ka kokkuvõttes alanevad küttekuludki. Lisaboonusena pikeneb kütte tasakaalustamisega keskküttekatla ja põleti eluiga, kuna see ei pruugi enam nii tihti sisse ja välja lülituda.

Kuusk paneb südamele pea- ja alltöövõtjatele, kelle vastutusalas on muu hulgas hoonete küttesüsteemide väljaehitamine, et hilisemate probleemide ärahoidmiseks tuleb tegeleda küttesüsteemide tõhususe kontrolli ja tasakaalustamisega kohe. Ei tohi ootama jääda, millal probleemid ilmnevad, kuna süsteemi vigade kõrvaldamisele ja mõõdistamisele kulub hiljem nii aega kui ka raha kordades enam, kui seda oleks kulunud ehitusjärgus.

Kasu on sõltumatu eksperdi kaasamisest

Optimaalne on, et tasakaalustamist teostaks erapooletu firma, kes ei ole muu ehitusprotsessiga seotud, kuna sõltumatu firma ei saa sellest mingit kasu, kui ta oma tööd ebakorrektselt teeb. Tavapraktikas käib asi aga pahatihti nii, et ehitusettevõte teostab seadmete kontrolli oma firma sees – teisisõnu kontrollib oma töö kvaliteeti sama töömees, kes selle ise tegi.

Küttesüsteemi tasakaalustamise eeltööna on vajalik mõõta, kas tegelik olukord hoones on vastavuses projektis kirjeldatuga, ning erinevuste ilmnemisel puudused kõrvaldada. Halvemal juhul on juba projekt ise vigane – sel juhul on vajalik teha ümberkorraldusi vastavalt reaalse olukorra nõudmistele. Tellija saab mõõtmist teostavalt ettevõttelt korrektsed mõõteprotokollid, kus on kajastatud süsteemide reguleerarmatuuride asendid, pumpade tehnilised andmed ja soojuskandja kulud.

Reguleerimistööde võtmesõnad on termostaatventiilide ning küttetorustiku harudel asetsevate liiniseadeventiilide mõõtmine ja reguleerimine, millega kindlustatakse, et vooluhulgad torudes on projektile vastavad ega tekita müraprobleeme, samuti on valitud õige pump ning see töötab energiasäästlikult. Oluline on märgata, kas kõik liiniseadeventiilid töötavad korralikult ning kas nendega suudetakse kontrollida kõiki võimalikke süsteemi muudatusi.

Kuuse sõnul tasub tegeleda ka süsteemi perioodilise kontrollimisega, et olla kindel, et see toimib optimaalselt. Kaasaegsed küttesüsteemid sisaldavad täpset reguleerimisautomaatikat, millest sõltub küttevõrgu säästlikkus. Mida täpsemalt on seadmed paika reguleeritud, seda sõbralikum on tulemus kasutaja rahakotile.

Ventilatsioon korda!

Sama lugu, nagu küttelahendustega, mille korrektne funktsioneerimine ilmneb alles kasutamise käigus, on ka ventilatsiooniga, mis on samuti üks ülioluline hoone sisekliima mõjutaja. Korralikult toimiv ventilatsioon tagab hoones tervisliku ja piisava hapnikusisaldusega puhta õhu ning eemaldab aroomid ning ülemäärase niiskuse. Seejuures on hea ventilatsioon vaikne ning ei tekita tuuletõmbust, vajadusel on see hõlpsasti reguleeritav.

Ventilatsioonisüsteemi reguleerimise ja õhukulude mõõtmise põhieesmärgiks on välja selgitada, kas teostatud lahendused ennast ka praktikas õigustavad, et saavutada hoone sisekliima, kus inimesel oleks mõnus olla. Nõuded, mida ventilatsioonisüsteemide rajamisel arvestatakse, on seotud ruumi suuruse ning seda kasutavate inimeste või näiteks ka sinna paigaldatavate seadmete hulgaga. Mõõtetööde käigus saab selgust, kas vajalikud parameetrid mugava elu- või töökeskkonna loomiseks on saavutatud.

Näiteks söögitegemise või WC lõhnad kõrvalruumides või suitsu sisse ajav kamin on selgelt mõistetav märk puudulikult lahendatud ventilatsioonisüsteemist. Ventilatsioonisüsteemi seiramine ning parendamine võib aga lisaks lahendada ka probleeme, mis on seotud kas inimese halva enesetunde, tuuletõmbuse, häiriva mürataseme, ruumide temperatuurierinevuste või niiskuskahjustustega ehituskonstruktsioonides.

Majatehnik aitab

Majatehnik OÜ on spetsialiseerunud hoonete tehnosüsteemide mõõtmise ning tasakaalustamistööde teostamisele. Töid tehakse hoolikat kontrollitud seadmetega ning analüüsitakse kaasaegsete võimalustega laboris. Majatehniku pädevuses on nii kütte- kui ventilatsioonisüsteemide mõõdistamine ning reguleerimine, samuti tehnosüsteemide mürataseme mõõtmine.

Ettevõte mõõtmismetoodika on akrediteeritud, mis annab Majatehnikule õiguse koostada juriidiliselt ja rahvusvaheliselt pädevaid mõõteprotokolle. See on oluline fakt, kuna ehitusjärelevalvet teostavad asutused nõuavad akrediteeritud mõõtmisprotokolle ehitusprojektides üsna sageli.

Koostöös partneritega tegeleb Majatehnik lisaks nii hoone kütte- (põrandakütted, radiaatorkütted, soojustagastussüsteemid) ja jahutussüsteemide projekteerimisega kui ka ehituseelse projektide ekspertiisiga. Ekspertiisi tulemus annab vastuse, kas ja kui efektiivselt süsteem valmis ehitatult töötab.

Samuti pakub Majatehnik OÜ järelevalveteenust kindlustamaks, et süsteemid saaksid ehitatud vastavalt nõuetele ning süsteemi osad õigesti ühendatud.

Majatehnik pakub teenuseid üle Eesti, nende kontorid paiknevad nii Tartus kui ka Tallinnas.

Lisainfo ja kontaktid: