Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 6. mai 2019

Ehitusturu olukord on loonud pinnase uudsete lamekatuste võidukäiguks

Ehitusmaterjalide maaletooja Enerest OÜ juhatuse liige Siin Rannik on veendunud, et valges toonis PIR soojustusega lamekatuseid hakkab Eestisse aina juurde tulema. Põhjuseks hind ning materjali omadused.

Veel vaid 6-7 aastat tagasi oli Eesti ehitusturul olukord, kus tööjõud oli odav ning seega ka ehitushinnad oluliselt madalamad. See puudutas ka katusepaigaldust. Odavam hind jäi tihti peale ning kallim ja kvaliteetsem ei pääsenud nii lihtsalt pildile. Täna on olukord drastiliselt muutunud. Palgaralli on täies hoos, mis tähendab, et traditsiooniliste katuste paigaldamine on muutunud oluliselt kallimaks. Nende paigaldus võtab eelkõige tänu oluliselt suuremale soojustusmaterjali vajadusele ligi kaks korda rohkem aega kui uudsete soojustusmaterjalide ning katusekatete paika panemine.

“Nüüd on see suunamuutus tulemas. Tellijad hakkavad aru saama, et hinnas nad palju ei võida ning et pikas perspektiivis saavutavad nad hoopis olulise võidu” ütleb Siim Rannik.

Mida Rannik silmas peab? Lisaks sellele, et Eneresti poolt turustatvatest IKO Carrara valgetest katusekatetest ning IKO Enertherm soojustusplaatidest komplekteeritud katuste paigaldamise hind on peaaegu võrdsustunud traditsiooniliste katuste hinnaga, on veel üks ülioluline tahk. Nimelt ei mõtle tellijad just liiga tihti katuse elueale. Peaasi, et see vihma ja lund sisemusest eemale hoiab. Kui sa aga juba kümne aasta pärast pead katuse täielikult välja vahetama, siis oled aru saanud, et ka siin tuleb jälgida investeeringu pikaealisust. Eriti kui naabrimehel on IKO toodetest katus, millele Enerest annab lausa 15-aastase kindlustustagatisega garantii koos paigaldusega.

“Eesti ettevõtted arenevad aina ja koguvad teadmisi. On loomulik, et tehakse ka vigu, ent loodetavasti neist õpitakse. Buumi ajal paigaldatud katused hakkavad täna juba amortiseeruma ning ettevõtetel tuleb enneaegselt kümnetesse tuhandetesse eurodesse küündiv investeering teha,” toob Rannik välja. Tänapäevane katus peaks aga vastu pidama vähemalt 30 aastat.

Katuse funktsioon on muutunud

Eesti kontekstis räsib katust ilmastik – kuumus vaheldub suurte miinuskraadidega. Samas on muutunud ka katuse kui sellise funktsioon. See ei ole enam pelgalt kaitse välismaailma ja ilmastiku eest. Populaarne on näiteks lamekatuseid kasutada väliterrassina, üha enam näeme päikesepaneelide paigutamist katusele. Just viimase puhul on Eneresti inimesed viimasel ajal märganud objekte, kus isegi vaid kolm aastat tagasi paigaldatud katus on päikesepaneeli raskuse tõttu kahjustada saanud. Traditsioonilised katused ei ole tihti mõeldud selliseid koormusi kandma. Nii võibki juhtuda, et 10-15 aasta jooksul peab odavat katust juba vahetama, mis tähendab, et kokkuvõttes muutub see oluliselt kallimaks kui tänapäevane katus. Algne investeering on küll suurem, kuid ebameeldivaid üllatusi ja lisakulusid ei kaasne. Vigane katus mõjub aga oluliselt hoone soojapidavusele.

Siim Rannik toob välja, et 1000-ruutmeetrise valges toonis ja tugevapinnalise katuse hind võib olla täna vaid 1000-1500 eurot traditsioonilisest kallim, katuse vahetus aga maksab kümneid tuhandeid eurosid.

Konservatiivne valdkond

Enerest pakub niisiis katuste uut põlvkonda, kuid ehitusvaldkond üldiselt on väga konservatiivne. Uute tehnoloogiate kasutuselevõttu on pärssinud nii paigaldajate passiivsus kui erinevate regulatsioonide ja standardite puudumine. Õnneks kohtab päev-päevalt enam innovaatilisema mõtteviisiga katuseehitajaid, kes näevad kasumit tootlikkuse tõusust, kui ka projekteerijaid, kes on värskeid regulatsioone kasutades hooneid uuele tehnoloogiale projekteerinud.

Milline on kaasaegne lamekatus?

Kaasaegsed lamekatused on tugeva pinnaga, et katust saaks koormata ja seal vabalt pinda kahjustamata liikuda. Selle tagab tugev PIR soojustus, mis garanteerib lubatud soojapidavuse. See ei vaju koormuse all kokku ega ime niiskust. Samas hele katusekate kaitseb erinevalt tumedast hoonet suvise kuumuse eest ja võimaldab katuse eluiga pikendada. Tänu heleda katuse kohal olevale jahedamale välisõhule tõuseb ka päikesepaneelide kasutegur.

“IKO Carrara puhul saab välja tuua sellegi, et selle SRI ehk peegelduvuse näitaja on sedavõrd kõrge, et annab kõrgeimad punktid rahvusvahelistes hoonete kvaliteedi hindamise süsteemides nagu LEED või Bream,” sõnab Rannik.

IKO Carrara on koguni selline katus, mis puhastab välisõhku. See ei ole maailmas midagi revolutsioonilist. Amsterdamis on betoonist jalgrattateed, kus titaandioksiid on segatud tee koostisesse ning UV-kiirguse mõjul töötab see katalüsaatorina, püüdes kinni õhus ringlevad sulfaadid ja nitraadid, muutes need ohututeks sooladeks. Viimased uhutakse vihmaveega pinnasesse. Nüüd on lahendus jõudnud ka katustesse. 230 ruutmeetrit IKO Carrara katust puhastab ühe EURO 6 heitmegaasi standardiga sõiduauto aastase heitgaasikoguse.

Ometi küsitakse Eneresti inimestelt tihti, et miks meile Põhjamaa inimestele valged katused. Neid on aga igal pool, ka riikides ja suurlinnades, mil on Eestiga sarnane kliima. Võtame või Seattle’i linna USAs, kuhu maandudes võib selgelt näha valgete lamekatuste merd.

“Eks see teema on siin mõnevõrra uus. Liginullenergia austajad ja päikesepaneelide paigaldajad saavad sellest väga hästi aru. Osad arendajad ja arhitektid ei pruugi aga selliseid lahendusskeeme teadagi. Tellija võib nii jääda teavitamata. Kaasaegne katus ei ole mitte ühelgi moel tellijale üle võimete lahendus” kinnitab Rannik.

Enerest hoiatab aga selle eest, et turul pakutakse uudse pähe ka odavamat ja seetõttu kehvemat toodangut. Näiteks madalama koostekvaliteediga PIR soojustused tõmbuvad kokku, paisuvad, painduvad ja tekitavad temperatuuri mõjul aja jooksul omanikule suuri muresid. Sama on heledate katetega, valgel ja valgel on lähemal uurimisel siiski vahe sees.

Maxima ja valged katused

Mitmed LEED sertifikaadiga büroohooned Eestis on IKO Carrara katuse saanud, lisaks eramajad ning laohooned. Kokku on viimase 3-4 aastaga valgeid katuseid rajatud ligi 80 000 ruutmeetri jagu. Teiste seast paistab aga silma eriti suur ja eriline objekt.

Mõned aastad tagasi valmis Tallinna külje all üks Eesti innovatiivsemaid lamekatuseid, suuremahulisele Maxima Logistikakeskusele. Võib julgelt öelda, et aastal 2014 tundus antud tehnoloogia valik kohati üllatav, eriti sedavõrd suures mahus. Kuid täna võib öelda, et hoone omanik tegi ainuõige otsuse. Valiti pisut ajast ees tehnoloogia ja tehti kõrgem alginvesteering, kuid tellija mõistis, et ehitatakse katust, mille eluiga on 35+ aastat. Ta ei soovitud leida ennast olukorrast, kus juba 5 aasta pärast tuleb otsust kahetseda või 10-15 aasta pärast teostada ulatuslikke, kalleid parendustöid.

IKO Group koos Enerest OÜ-ga tarnis katusele oma parimad materjalid koos insenertehnilise teadlikkuse ja kvaliteedi kontrollmeetmetega. Tellijale anti 10 aastase kindlustusega tagatud garantii katuse ehitusele koos paigaldusega soetamisväärtuse ulatuses. Seejuures katab see võimalikud kahjud ka katuse leketest. See tugevapinnaline IKO Enertherm soojustusega katus on üle pinna käidav, selle soojapidavus ei sõltu niiskusest või koormusest. See lumivalge, turu kõrgeima peegeldusteguriga katus, aitab vähendada hoone jahutuskulusid ja pikendada katuse eluiga. Kui paljude autode heitgaase see katus puhastab? Aastas 150 pereauto jagu.

Juhtivad tehnoloogialinnad Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias on valinud valgete katuste tee. Eestis on see muutus alles tulemas. Oleme selle alguse tunnistajateks.

enerest.ee

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785