Tark maja sünnib targale omanikule

Huvi tõsiste targa maja projektide vastu on hüppeliselt kasvanud nii Eestis kui ka kogu maailmas. Selle on esile kutsunud kallinenud energia ja inimeste teadlikkuse kasv, samuti mugavusvajadus.

Hooneautomaatikalahendusi pakkuva ettevõte Saksa Smart OÜ inseneriharidusega juht Tõnu Linno soovitab uue korteri, maja, tehase või hotelli rajajal kindlasti aegsasti nendele teemadele mõelda. Tema sõnul on kasvanud ka spetsialistide arv, kes oskavad pädevat nõu anda ja ka töid lõpule viia.

Hooneautomaatikalahendusi pakkuva ettevõte Saksa Smart OÜ inseneriharidusega juht Tõnu Linno ütleb, et parima tulemuse - nii toimimise kui ka majandusliku efektiivsuse mõttes - annab erinevate toimingute omavaheline kombineerimine.   Foto: Saksa Smart OÜ

Mis on siis üldse tark maja?

Ühest vastust sellele ei olegi. Esiteks on mõne inimese jaoks tähtis, et maja oskaks energiakasutust optimeerida, sest energia hinnad ju odavamaks ei lähe.

Teiseks turvalisus: maja võiks puhkuse ajal näiteks varaste peletamiseks kodusolekut simuleerida, samuti anda infot veelekkest või gaasianduri rikkest.

Kolmandaks on muidugi tänapäeva inimestele tähtis kasutusmugavus. Üldiselt ongi kõik valikud seotud hoone kasutusalaga. Mis on vajalik büroos või kaubanduskeskuses, ei pruugi seda olla suvilas või eramus. Ja vastupidi. Aga üks on tänapäeval selge: kasutusloogika peab olema lihtne ja inimestele arusaadav. Enamasti soovitakse, et kogu info oleks saadaval ka taskutelefoni või tahvelarvuti kaudu.

Millest alustada?

Alustama peaks oma vajaduste defineerimisest. Seda võiks teha kohe arhitektuurse lahenduse väljatöötamise käigus, sest osa funktsioone saab siis kõige lihtsamalt ja soodsamalt arvesse võtta. Mõningaid seadmeid on hiljaks jäädes sootuks võimatu lisada, näiteks põrandatemperatuuri andureid või kaableid.

Kui tulevasel majaomanikul endal ei ole väga kindlat visiooni, mida ja kuidas lahendada, võiks konsulteerida pädevate nõustajatega, keda kutsuda lisaks appi kütte- ning elektriprojekti koostajatele. Selles etapis saab välja valida ka soovitavate lahenduste teostamiseks optimaalseima tehnilise lahenduse. Kui kaabeldus on valmis ja viimistlus juba käib, on tavaliselt liiga hilja põhjaliku plaaniga alustada, kuigi lihtsamaid toiminguid saab ka veel siis teostada.

Kuidas leida sobiv funktsionaalsus?

Nagu mainitud, on inimeste vajadused erinevad, piiriks on fantaasia. Toon siinkohal vaid mõned peamised funktsioonid, mida tarkade majade juures juba palju kasutatakse. Kusjuures parima tulemuse - nii toimimise kui ka majandusliku efektiivsuse mõttes - annab erinevate toimingute omavaheline kombineerimine.

Sisekliima. Siia alla kuulub nii küte kui ka jahutus, samuti ventilatsioon. Targas majas saab kõikide ruumide kliimat eraldi juhtida. Nii kütte- kui jahutusseadmete juhtimiseks on toas vaid üks termostaat, millega välistatakse kütte ja jahutuse samaaegne töö. Kohalolekuandurid või kellaajaline režiimivalik aitab optimeerida küttekulusid. Võttes infot valvesüsteemi akna-andurilt, saab välistada avatud akna korral kütmise-jahutamise. Jne.

Ruumide ja territooriumi valgustus. Meie kliimas on piisava valgustuse planeerimine väga oluline. Õige valgustugevus säästab silmi ja mõjub positiivselt enesetundele. Samas on palju juhtumeid, mil valgusega liialdamine on ebamugav ja ka kulukas. Tarkades majades saab ka valguse mõistliku planeerimisega kulusid kokku hoida. Siin on kohaloleku- ja valgustugevuse andurid abiks. Valgustuse teine roll on meeleolu loomine. Nupuvajutusega või vastavalt kellaajale saab käivitada järgmise valgusstseeni ning hetkega saavutatakse uus meeleolu. Samuti võib telerivaatamise režiimiga siduda veel ruloode sulgemise päikesepoolses küljes, kõige mugavam, kui seda saaks teha teleripuldiga. Võimalusi on väga palju.

Aknakatete juhtimine nii sise- kui ka välistingimustes. Kardinad ja rulood on nii kujunduselemendid kui ka kliima reguleerimise vahendid. Viimati nimetatud funktsioon aitab ka kulusid kokku hoida, sulgedes suvel ereda päikese korral konditsioneeri käivitamise asemel hoopis aknakatteid.

Saunad ja basseinid. Võite näiteks oma telefoni kaudu sauna sooja panna või lülitist basseinikatet liigutada.

Helindus ja multimeedia. Targa majaga saab siduda ka audiosüsteemi, mis võimaldab luua igas ruumis soovitud kellaajal sellise meeleolu, nagu soovite.

Valvesüsteemiga sidumine. Selle lihtsaks näiteks on võimalus maja valvestamisel, kui inimesed on lahkunud, lülitada välja valgustid, muuta temperatuurirežiimi või tõmmata ette kardinad. Saabumisel võib jälle käivitada sobiliku muusikavaliku või valgusrežiimi.

Kaughaldus. Tänapäeval saab kõik oma targad süsteemid siduda internetiga. Kaugjuhtimine annab ka eemal olles võimaluse maja jälgida ja suunata. Kontrollida, kas seadmed said välja lülitatud ja aknad suletud. Väga mugav on päev enne suusareisilt naasmist maja jälle säästurežiimist mugavusrežiimi viia, et toad oleks saabumiseks taas mõnusalt soojad.

Tõnu Linno, Saksa Smart tegevjuht

Kriitiliselt võiks läbi vaadata ideed, kus targaks lahenduseks nimetatakse mõnda lihtsat kaugjuhtimispulti. Olgu see kasvõi nutitelefoni kujul, ilusa värvilise äpiga.

Kuidas planeerida?

Enamasti saab parimad toimivad lahendused erinevate osapoolte koostöös. Tellija, arhitekt, ehitaja (peatöövõtja), spetsialistid (alltöövõtjad), järelevalve peavad tegutsema ühes suunas.

Suur osa on tellijal ehk inimestel, kes hiljem antud hoonet kasutama hakkavad. Tihti planeeritakse oma teist või kolmandat hoonet, seetõttu osatakse hästi defineerida, millised nüansid on tähtsamad - mis oli varem puudu ja mis hoopis liigne. Ei teostata enam iga hinna eest „tarka maja“ põhimõttel, et „teistel ju on“.

Kehvem on lugu hoonetega, millel planeerimise ja ehitamise faasis omanikku veel pole, mis tehakse müügiks. Sellisel juhul võib arendaja planeerida „targa maja“ oma parema äranägemise järgi, tihti vaid paberil ja müügiargumendi lisamiseks. Paigaldatakse mõned läikivad ja silmailu pakkuvad detailid, jättes sisu teisejärguliseks. Igal juhul peaks lähtuma siiski sisust: maja süsteemid peavad hästi ja kooskõlas toimima ka ilma ilusa pildita telefonis. Ülevaatlik kasutajaliides tehakse töötavate funktsioonide jälgimiseks ja seadistamiseks, mitte ainsa ilupildina „targast“ hoonest.

Millega ja kellega teostada?

Kui on enam-vähem selge, milliseid hoone funktsioone võiks automatiseerida, siis saaks valida mõistlikuima tehnoloogia selle jaoks. Kui piisab SMS-ga lülitatavast saunakerisest või on vaja juhtmevabasid lüliteid, on optimaalne valida lihtne üksikut tegevust toetav seade. Aga universaalse lahenduse jaoks võiks valida näiteks KNX-i (Konnex), mis on üks pikaajalisematest ja võimekamatest standarditest. Üle 400 tootja kogu maailmas valmistab sellekohaseid seadmeid, mis kõik suudavad üheskoos toimida. Seega ei jää eeltoodud funktsioonidest midagi teostamata ning alati on võimalik juba valmis lahendust täiustada ilma suuri ehitustöid ette võtmata. Saksa Smart OÜ spetsialistid on sarnaseid lahendusi teostanud aastast 2001 ning meie kogemusel küsitakse ja tellitakse lisafunktsioone juba 5-10 aasta möödudes ehitamisest. Head nõu oskavad anda kõik spetsialiseerunud automaatikafirmad, kellel on ka rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadid. Nimekirja võib leida knx.org kodulehelt.

Kas on ka ohukohti?

Ilmselt kõige kriitilisema pilguga peakski vaatama süsteemide tulevikukindluse ja laiendatavuse peale. Nii mõnedki vaid ühe tootja standardid on paljudel juhtudel inimesed hätta jätnud juba esimesel aastal, seda nii Eesti kui kaugemate tegijate mõistes. Ning kriitiliselt võiks läbi vaadata ideed, kus targaks lahenduseks nimetatakse mõnda lihtsat kaugjuhtimispulti. Olgu see kasvõi nutitelefoni kujul, ilusa värvilise äpiga. Tark maja võtab siiski osa funktsioonide seadistamise inimese õlgadelt ära ja „mõtleb“ ise, juhtides erinevaid süsteeme märkamatult. Targad hooned ei vaja oma toimimiseks internetti, sest toiminguid tehakse kohalike andurite ning olekute järgi. Interneti kaudu võib küll soovi korral neid jälgida, kuid see ei ole eluliselt vajalik. Häälkäskluste sidumine näiteks Alexa ja teiste analoogsete süsteemide kaudu on samuti täiesti tehtav, kuid paljud inimesed ei soovi, et kogu nende vestlus oleks salvestatud kusagil kolmanda osapoole serveris. Pealegi ei ole eesti keelega nende süsteemide juures veel midagi teha.

Vaata lisa ettevõtte kodulehelt.

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee