Tark maja sünnib targale omanikule

Hooneautomaatikalahendusi pakkuva ettevõte Saksa Smart OÜ inseneriharidusega juht Tõnu Linno soovitab uue korteri, maja, tehase või hotelli rajajal kindlasti aegsasti nendele teemadele mõelda. Tema sõnul on kasvanud ka spetsialistide arv, kes oskavad pädevat nõu anda ja ka töid lõpule viia.

Ühest vastust sellele ei olegi. Esiteks on mõne inimese jaoks tähtis, et maja oskaks energiakasutust optimeerida, sest energia hinnad ju odavamaks ei lähe.

Teiseks turvalisus: maja võiks puhkuse ajal näiteks varaste peletamiseks kodusolekut simuleerida, samuti anda infot veelekkest või gaasianduri rikkest.

Helindus ja multimeedia. Targa majaga saab siduda ka audiosüsteemi, mis võimaldab luua igas ruumis soovitud kellaajal sellise meeleolu, nagu soovite.

Valvesüsteemiga sidumine. Selle lihtsaks näiteks on võimalus maja valvestamisel, kui inimesed on lahkunud, lülitada välja valgustid, muuta temperatuurirežiimi või tõmmata ette kardinad. Saabumisel võib jälle käivitada sobiliku muusikavaliku või valgusrežiimi.

Kaughaldus. Tänapäeval saab kõik oma targad süsteemid siduda internetiga. Kaugjuhtimine annab ka eemal olles võimaluse maja jälgida ja suunata. Kontrollida, kas seadmed said välja lülitatud ja aknad suletud. Väga mugav on päev enne suusareisilt naasmist maja jälle säästurežiimist mugavusrežiimi viia, et toad oleks saabumiseks taas mõnusalt soojad.

Enamasti saab parimad toimivad lahendused erinevate osapoolte koostöös. Tellija, arhitekt, ehitaja (peatöövõtja), spetsialistid (alltöövõtjad), järelevalve peavad tegutsema ühes suunas.

Suur osa on tellijal ehk inimestel, kes hiljem antud hoonet kasutama hakkavad. Tihti planeeritakse oma teist või kolmandat hoonet, seetõttu osatakse hästi defineerida, millised nüansid on tähtsamad - mis oli varem puudu ja mis hoopis liigne. Ei teostata enam iga hinna eest „tarka maja“ põhimõttel, et „teistel ju on“.

Kehvem on lugu hoonetega, millel planeerimise ja ehitamise faasis omanikku veel pole, mis tehakse müügiks. Sellisel juhul võib arendaja planeerida „targa maja“ oma parema äranägemise järgi, tihti vaid paberil ja müügiargumendi lisamiseks. Paigaldatakse mõned läikivad ja silmailu pakkuvad detailid, jättes sisu teisejärguliseks. Igal juhul peaks lähtuma siiski sisust: maja süsteemid peavad hästi ja kooskõlas toimima ka ilma ilusa pildita telefonis. Ülevaatlik kasutajaliides tehakse töötavate funktsioonide jälgimiseks ja seadistamiseks, mitte ainsa ilupildina „targast“ hoonest.

Kui on enam-vähem selge, milliseid hoone funktsioone võiks automatiseerida, siis saaks valida mõistlikuima tehnoloogia selle jaoks. Kui piisab SMS-ga lülitatavast saunakerisest või on vaja juhtmevabasid lüliteid, on optimaalne valida lihtne üksikut tegevust toetav seade. Aga universaalse lahenduse jaoks võiks valida näiteks KNX-i (Konnex), mis on üks pikaajalisematest ja võimekamatest standarditest. Üle 400 tootja kogu maailmas valmistab sellekohaseid seadmeid, mis kõik suudavad üheskoos toimida. Seega ei jää eeltoodud funktsioonidest midagi teostamata ning alati on võimalik juba valmis lahendust täiustada ilma suuri ehitustöid ette võtmata. Saksa Smart OÜ spetsialistid on sarnaseid lahendusi teostanud aastast 2001 ning meie kogemusel küsitakse ja tellitakse lisafunktsioone juba 5-10 aasta möödudes ehitamisest. Head nõu oskavad anda kõik spetsialiseerunud automaatikafirmad, kellel on ka rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadid. Nimekirja võib leida knx.org kodulehelt.

Ilmselt kõige kriitilisema pilguga peakski vaatama süsteemide tulevikukindluse ja laiendatavuse peale. Nii mõnedki vaid ühe tootja standardid on paljudel juhtudel inimesed hätta jätnud juba esimesel aastal, seda nii Eesti kui kaugemate tegijate mõistes. Ning kriitiliselt võiks läbi vaadata ideed, kus targaks lahenduseks nimetatakse mõnda lihtsat kaugjuhtimispulti. Olgu see kasvõi nutitelefoni kujul, ilusa värvilise äpiga. Tark maja võtab siiski osa funktsioonide seadistamise inimese õlgadelt ära ja „mõtleb“ ise, juhtides erinevaid süsteeme märkamatult. Targad hooned ei vaja oma toimimiseks internetti, sest toiminguid tehakse kohalike andurite ning olekute järgi. Interneti kaudu võib küll soovi korral neid jälgida, kuid see ei ole eluliselt vajalik. Häälkäskluste sidumine näiteks Alexa ja teiste analoogsete süsteemide kaudu on samuti täiesti tehtav, kuid paljud inimesed ei soovi, et kogu nende vestlus oleks salvestatud kusagil kolmanda osapoole serveris. Pealegi ei ole eesti keelega nende süsteemide juures veel midagi teha.

Vaata lisa ettevõtte kodulehelt.