Nordlin ehitab muusika- ja teatriakadeemiale kontserdisaali

Kontserdihoone sisetöödel kasutatakse palju akustiliste omadustega materjale: vineeri, puitu, villaplaate, kipsist kinopaneele ja spetsiaalseid puidust ning vineerist akustilisi plaate. „Kogu uus saal on kaetud sisuliselt 3D-profiiliga vineerpaneelidega, mis muudavad akustika väga täpseks ning nii meie kui ka tellija lootus on, et sellest saab regiooni parima akustikaga kontserdisaal!”

Samal ajab peab olema ruumide mürakindlus nii hea, et kontserdid saalides ei tohi segada üliõpilasi harjutusklassides ning vastupidi. Selleks on lisaks materjalidele väga tähtis näiteks läbiviikude tihendamine, et juhtmete ja kaablite vahele ei jääks kõlakodasid. Omalt poolt on muusikakooli ehitamine Rootsma sõnul omapärane projekt ka seetõttu, et eksamite ajal peab ehitustöö vaikima, sest vastasel korral ei kuule õppejõud tudengite suulisi katseid.

„Sarnaselt eelmisel aastal ehitatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi Kalamaja-hoonega ehitame ka siia põranda seest väljatõstetava lava, kuid poole suurema,” kirjeldab Rootsma. „Veel ühe põneva lahendusena tuleb lisaks ventilatsioonile ja jahutusele hoone saalidesse ka spetsiaalne niisutussüsteem, mis hoiab niiskuse tasakaalu nii vineerviimistluse kui ka kasutatavate muusikariistade tarvis.”

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja nendib, et kooli jaoks on kõik uues juurdeehitises märkimisväärne: „Kõige rohkem muidugi see, et haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital jõudsid koosmeeleni, mis selle ehituse üldse võimalikuks tegi. Muusiku ja rektorina tunnen suurt rõõmu ja meeleliigutust nähes neid seinu kerkimas!”

Rääkides üldiselt ehitusest ütleb rektor, et kõik on seni kulgenud plaanipäraselt ja koostöö on hästi laabunud. „Eks keerukamaid olukordi ja probleeme tuleb ikka ette, milline ehitus võiks ilma nendeta kulgeda? Kuid arhitektide, ehitajate ja kõigi kaasatud spetsialistide ning nõuandjate, kogu meeskonna professionaalsus tagavad selle, et need lahendatakse. Positiivsust lisab ka see, et Nordlini eelmisest projektidest on väga hea mulje jätnud ERR renoveeritud Uudistemaja õnnestunud esimene stuudio, mis sisuliselt on kontserdisaal, annab kindluse, et Nordlini jaoks pole probleemiks keerukad, spetsiifilist lähenemist eeldavad, kõrgendatud akustiliste nõudmistega projektid.”

Ivari Ilja sõnul maailmas naljalt korraliku saalita muusikakõrgkooli ei leia, selles mõttes oli EMTA aastakümneid erandlikus, nukras olukorras. Sümfooniaorkestril polnud võimalik harjutada normaalses akustilises keskkonnas ning esinemisteks tuli üürida erinevaid saale. Üliõpilased ei saanud testida oma oskusi ja võimeid päris kontserdisaali tingimustes, mis just ei suurenda nende konkurentsi- ja läbilöögivõimet. Samuti ei saanud akadeemia korraldada ühtegi suuremat üritust oma majas jne.