6. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis on tõusuteel elamuehitus mitmekihilistest puitkonstruktsioonidest

Skandinaavia elamuehituses on mitmekihilised puitkergkonstruktsioonid olnud populaarsed juba aastakümneid. Seda eelkõige tänu metsale kui taastuvale ressursile, sest mõttekam ja jätkusuutlikum on toota loodusressursist lisaväärtust, kui seda lihtsalt toorainena maha müüa või kütusena põletada.

Skandinaavia eeskujul on ka Eestis järjest rohkem hakatud kasutama puitu ehitusmaterjalina ja seda nii kandekonstruktsioonides kui ka viimistlusmaterjalina. Oma väiksusest hoolimata on Eesti saanud Euroopa üheks suurimaks tehasepuitmaju tootvaks riigiks ja kuigi põhiturg on hetkel Skandinaavia, kerkib järjest rohkem puitkonstruktsioonil baseeruvaid liginullenergiamaju ka Eestisse.

Kvaliteetse ehitamise aluseks on korralik tööprojekt

Tööprojekti juurde kuuluvad ehitusinseneri poolt läbilahendatud sõlmed, mis tagab lõpptulemusena külma- ja helisildadeta energiatõhusa hoone. Kuna ehitamine muutub aina keerulisemaks ja tehnoloogilisemaks, tasub puitkonstruktsioonist hoone puhul eelistada tehases tootmist 2D või 3D elementidena ning platsil paari päevaga kokkumonteerimist. Nii on tulemus ehitusplatsil kiire, läbimõeldud, kvaliteetne ja ilmastikust vähem sõltuv.Uued tehnoloogiad võimaldavad tehases toota ka keerulisema arhitektuuriga hooneid, seejuures on võimalikud näiteks kivimaja välimuse andva erinevate krohvisüsteemide või fassaadikividega kaetud hooneid. Kvaliteetse puitmaja saab püstitada ka platsil karkassi ehitades, milleks on vajalik korralik tööprojekt, vilunud puusepad ja kaitse sademete eest.

Mida jälgida mitmekihiliste puitkonstruktsioonide puhul?

Meie põhjamaises kliimas on mitmekihiliste puitkonstrukstioonidest hoonete projekteerimisel ja ehitamisel oluline silmas pidada, et mida seespoolsem on kiht, seda suurema veeaurutakistusega peab see olema ning mida välispidisem on kiht, seda rohkem peab kiht laskma läbi veeauru. Sellisel juhul töötab piire ehitusfüüsikaliselt õigesti – see vähene niiskus, mis piirdesse sattunud, saab alati väljapoole välja liikuda ja kuivada. Reeglina on tänapäevase mitmekorruselise puitkonstruktsiooniga hoone välisseinad soojustuse mahutamiseks ja külmasildade vältimiseks topeltkarkassiga.

Seestpoolt väljapoole erinevad konstruktsioonide kihid ja nende funktsioonid:

Sisemine viimistlusplaat, milleks tavaliselt on kipsplaat. Tänapäeval ei pea enam muretsema, et seinale ei saa raskeid asju kinnitada. Näiteks kipsplaati Gyproc Habito keeratav tavaline puidukruvi kannatab välja kuni 40 kg raskuse. Seega ei pea enam kapi seina kinnitamiseks kasutama lisakarkassi ega spetsiaalseid ankruid.Järgneb 50 mm lisakarkass, mille vahele mineraalvillast soojustuse (nt ISOVER KL33, LambdaD=0.033 W/mK) sisse saab peita uputatud pistikupesad, elektrijuhtmed ja muud kommunikatsioonid. Juhtmete jaoks tehakse mineraalvilla sisse villanoaga lõiked, kuna soojustust ei tohi kokku pressida ega eemale lükata, et ei tekiks sooja läbilaskvaid õhukanaleid.Järgmiseks kihiks on meie kliimatsoonis väga olulineveeauru- ja õhutõke, mis takistab eelkõige talvel niiskuse liikumist läbi konstruktsiooni välja, sest see kahjustab puitu ja halvendab mineraalvilla soojapidavust. Aurutõkkest sissepoole võib soojustust paigaldada mitte rohkem kui neljandik kogu soojustuse paksusest, sest siis ei teki veel niiskuse kondensatsiooniohtu aurutõkkekihi või -membraani peale. Üle kogu hoone välispiirde paigaldatav aurutõke annab kergkonstruktsiooniga hoonele ka koos tuuletõkkega vajaliku õhupidavuse. Selleks paigaldatakse see ülekattega ~10 cm ja teibitakse. ISOVER pakub aurutõkke terviksüsteemi, koos ISOVER Vario varieeruva takistusega aurutõkkemembraanide (ISOVER Vario eXtra talvel Sd=20 m, suvel Sd=0.2 m), erinevate teipide, tihendite, läbiviikude, mastiksitega. Õhuvahetus toimub kaasaegsel hoonel soojusvahetiga sundventilatsiooniga. Varieeruva takistusega aurutõkkemembraan tagab puitkonstruktsiooni pikaajalise tervise, lastes näiteks suvel avariiniiskuse piirdest välja kuivada ka ruumi sissepoole. Niimoodi kaks korda kiiremini väljakuivav konstruktsioon tagab, et ei teki jäädavaid niiskuskahjustusi. Need aurutõkkemembraanid on aga mõeldud eluruumidele, pesuruumides tuleb kasutada püsiva Sd arvuga aurutõkkeid ja leiliruumides fooliumaurutõkkeid. Aurutõkkeks saab ka kasutada näiteks OSB-plaati, kui on vaja piirdele anda täiendavat konstruktsioonilist jäikust. Plaadi vuugid saab edukalt teipida ISOVER Vario Multitape’ga. Mingil juhul ei tohiks aurutihedat OSB-plaati kasutada antud konstruktsioonilahenduse juures väljaspool tuuletõkkeplaadina, sest plaadi sisepinnale võib juhusliku avariiniiskuse tõttu vesi kondenseeruda ja aja jooksul niiskahjustusi tekitada.Aurutõkkele järgnev kandev põhikarkass on tavaliselt 200 mm laiune, mille vahele paigaldatud soojustus on võimalikult madala soojuserijuhtivusega (mida madalam, seda soojapidavam) pehme mineraalvillaplaat (nt ISOVER KL 33, LambdaD=0.033 W/mK). Puitkarkassist konstruktsioonidele on ehitusfüüsikaliselt parim soojustuslahendus pehme mineraalvillaplaat - seda tänu tema elastsusele, veeauru läbilaskvusele, mittepõlevusele ja soojapidavusele. Mineraalvilla paigaldamisel on oluline, et villapaan on karkassipostide puhtast vahest ~10-15 mm laiem, siis jääb villapaan ilusasti karkassi vahele hõõrdega kinni ja ei liigu ega vaju ära. Kui villapaan on liiga lai, pressib see karkassi vahelt välja ja võivad tekkida soojustusse õhukanalid, kus õhk võib hakata vertikaalselt liikuma, muutes konstruktsiooni ebasoojapidavaks. Seetõttu tuleb villapaan alati paigaldada tasapinnaliselt ja lohkudeta karkassi vahele. Et vältida jällegi õhuliikumist soojustuse sees, tuleb mineraalvill paigaldada ühe karkassi vahele ühes või kahes kihis. Rohkemate kihtide korral on peaks villakihtide vahele paigaldama konvektsiooni ehk õhu vertikaalsest liikumisest tingitud soojakadu takistavat ehituspaberit.Puitkarkassi ja soojustuse kihist järgnev välimine kiht on tuuletõkkekiht, mille eesmärk on kaitsta põhisoojustust tuulest tingitud õhuvoolude eest, andes koos aurutõkkega kogu konstruktsioonile piisava õhupidavuse. Hea tuuletõkkeplaat on seestpoolt veeauru difusiooni läbilaskev ehk konstruktsioonist niiskust välja laskev, väljastpoolt teibitav, vetthülgav, mittepõlev, madala soojuserijuhtivusteguriga - ellimineerides puitkarkassi kui külmasilla piirdes. Näiteks ISOVER RKL 31 Facade 50 mm, õhutakistus väiksem 2.5*10E-6 m3/m2sPa, soojuserijuhtivustegur LambdaD=0.031 W/mK, tuletundlikkusklass A2-s1,d0). Aknalengid peavad olema kaetud tuuletõkkeplaadiga ja tuuletõkkeplaadi külge teibitud.Tuuletõkkekihile järgnebtuulutusvahe, mis tekitatakse voodrilaudise roovitisega. Soovitatav on vertikaalne tuulutusvahe jätta seinas 35-50 mm. Tuulutusvahes toimuv õhu liikumine võimaldab piirdesse ekslikult sattunud niiskusel välja tuulduda. Kui on ette nähtud vertikaalne laudis, on mõistlik kasutada topeltroovitust, nii et tuulutus saaks vabalt toimida. Konstruktsiooni säilivuse pärast tuleb tuulutusvahet nii sokli kui ka räästakastide juures kaitsta näriliste ja putukate tõkkega. 

Jõudes põrandate ja lagedeni…

Samal põhimõttel töötavad ka mitmekihilised kergkonstruktsioonist kaldkatused ja alt tuulduvad põrandad. Kaldkatuste puhul on ehitusfüüsikaliselt paremini toimiv lahendus kasutada eraldi tuuletõket, tuulutusvahet ja katuse aluskatet. Aluskate tuleb paigaldada roovituse vahele natuke „lontis“, et katusekattest (kivi, plekk) tilkuv kondenseerunud vesi juhitakse räästa kaudu vihmaveerenni. Ühtpidi veeauru difusiooni võimaldavad aluskatted/tuuletõkkemembraanid ei võimalda avariiniiskusel meie kliimas kiiresti välja kuivada ning samuti ei oma paksust ja piisavat soojapidavust, et kaitsta sarikaid kui külmasildu. Vastasel juhul on konstruktsioonil palju külmasildu sarikate kujul ja ning samuti võib läbi juhuslike aurutõkkelekete niiskus kondenseeruda sarikate pinnale ja põhjustada aja jooksul niiskuskahjustusi. 

Alttuulduvaid põrandad peab kaitsma altpoolt näriliste tõkkega või on siis sokli tuulutusavades närilisi takistavad restid ees. Alttuulduvatel põrandatel on väga oluline korralik tuulutusvahe pinnase ja konstruktsiooni vahel, tuulutusavad soklis ja tuulutuse korralik toimimine, muidu võivad tekkida soodsad tingimused majavammi arengule.

Puitmajad ja helipidavus?

Vähetähtis küsimus puitmajades pole ka helipidavus. Eramutes on tavaliselt põhiprobleemiks vahelaed, kuid kui vältida helisildu, kasutades kergeid ujuvpõrandalahendusi (ISOVER FLO + 2x Gyproc GL15) koos täiendava akustilise profiiliga (Gyproc AP25) ripplaega, ei kosta ka puitvahelaed läbi. 

Suurema õhumüra isolatsiooniindeksiga (nagu R’w>55 dB)vaheseinad peavad olema topeltkarkassiga 70 mm, mille vahel on õhkvahe, karkassivööd isoleeritud põrandast ja laest kummitihenditega, kaetud kahekordse kipsplaadiga. Uputatud pistikupesi ei tohi selles seinas kasutada.

Tänapäeval on võimalik ehitada väga kvaliteetne, energiasäästlik, kaasaegne ja jätkusuutlik puitkonstruktsioonist maja, kui on olemas korralikud tööjoonised, läbimõeldud sõlmede lahendamised ning tööde teostamisel järelvalve.

Indrek Sniker

Tehniline konsultant

Saint-Gobain Ehitustooted AS

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785