Kuldar Leis Rail Balticust: kui Läti ja Leedu ei saa oma osa valmis, paneme rongi ikka sõitma

2024. aastal oli teedeehituse valdkonna koondkäive 818 miljonit eurot ja see kasvas üle-eelmise aastaga võrreldes 7,3%. Toome esile ka 50 suurimat käivet ja kasumit teinud ettevõtet, kust selgus, et käibe kasvu panustas oluliselt kahe ettevõtte tugev aastatulemus.

GRK Eesti juht Tiit Roben räägib avameelses intervjuus, millised on Rail Balticu suure alliansshanke võidu põhjused, järgnevad sammud ja kriitilisemad kohtad, mis ehituse käigus ja lepingu täitmisel võivad ette tulla.

„Ühishange tooks kõikidele Balti riikidele märkimisväärseid eeliseid – suurem kogus võimaldab saavutada mastaabiefekti ja soodsama ühikuhinna, samas tagab tehnilise ühilduvuse ja annab võimaluse ronge paindlikult üle riigipiiride kasutada kogu Rail Balticu võrgustikus,” tõdes taristuminister Kuldar Leis eilsel kohtumisel Läti transpordiminister Atis Švinkaga.

Sügis paistab taristuvaldkonna ettevõtetele tume aeg. “Põhimõtteliselt tööd polegi, hetkel on meil tööd augusti lõpuni ja siis ei tea, mis saab,” ütles taristuehituslahendusi pakkuva OÜ KiirWarren.KL juhatuse liige Kimmo Liivak, et sektori lähitulevik on trööstitu.

Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.