Kaitseinvesteeringud paiskavad turule tohutu summa. Riskivaid ehitajaid on aga vähe
Peatöövõtjate ring on Eestis, nagu see on, neid, kes suuri objekte julgevad võtta, ongi vähe, rääkis riigi kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonna juht Ivar Janson Äripäeva raadios.
Värske Taristuehituse raporti andmetel kahanes eelmisel aastal teede ja platside ehituses müügitulu 9 protsenti ja sektori koondkasum lausa 64 protsenti, mis tähendab langust 2018. aasta tasemele. Vaata Äripäeva Infopanga koostatud edetabelit 2022. aastal enim müügitulu teeninud ettevõtetest ja kui palju nende kasum kahanes või mõnel isegi veidi kasvas.
Kui riigil jätkub tervet mõistust, et mitte tõmmata lähiaastatel teedeehituse rahastus miinimumini, suudetakse ehk see Eestile väga oluline valdkond veel päästa, loodab Eesti Taristuehituse Liidu värske juhatuse esimees Indrek Pappel.
Ärevam julgeolekupilt ja plahvatuslikult kasvanud kaitsekulud toovad leevendust ka jahenevale ehitusturule, kus kaitsevaldkonna tellimused paisuvad lähiaastail poole võrra ehk veerand miljardi euroni.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.