Viimasel ajal on meedias väga palju räägitud ventilatsioonist, õhu puhastamisest ja UV-lampidega steriliseerimisest siseruumides. ETS Nordi juht Urmas Hiie kirjutab, mis vahe nendel tehnoloogiatel on ja kus üks või teine lahendus end õigustab.
Alustame sellest, et inimesed vajavad füsioloogiliselt iga päev 1 kg toitu, 2 kg vett ning 20 kg puhast õhku hingamiseks. Kuiv õhk koosneb 78% lämmastikust, 21% hapnikust, 0,96% argoonist ja 0,04% süsinikdioksiidist. Alati sisaldab õhk ka mingil hulgal veeauru. Inimene omastab hingamisel umbes neljandiku hapnikust, asendades selle süsinikdioksiidiga. Lisaks sisaldab väljahingatav õhk väikestes kogustes vesinikku, süsinikmonoksiidi, ammoniaaki, atsetooni, metanooli, etanooli ja teisi orgaanilisi ühendeid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lamekatuste puhul on loomuliku valguse lahendamine olnud kompromiss tehniliste piirangute ja arhitektuursete ambitsioonide vahel. Viimastel aastatel on aga katuseakende tehnoloogia areng seda tasakaalu muutnud. Üha enam nähakse katuseakent lahendusena, mis aitab korraga tuua ruumi valgust, tagada ventilatsiooni ning hoida energiakulud kontrolli all.