Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ka meie põhjamaistes oludes mõistlik lokaalsete jahutusseadmete asemel mõelda kaugjahutuse tulevikule, kirjutab soojusenergeetikainsener, HeatConsulti projektijuht Kaspar Kasepõld.
Olukorras, kus oleme võtnud eesmärgiks, et me ei tooda aastaks 2050 rohkem CO2, kui loodus suudab seda n-ö ära tarbida, otsime me lahendusi kallitest tehnoloogiatest, nagu vesinik. Samas leidub lahendus, mis sellele suuresti kaasa aitab ka ilma toetusteta.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.