Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Milline kinnisvaraarendaja on edukas?
Eelmisel aastal ennustasime, et jäik hinnapoliitika ja soovituste mittekuulamine kinnisvaraarenduses võib hakata osale turuosalistest probleeme tekitama. Nii ka läks, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade tegevjuht Kristi Djomin.
Aeglustunud või peaaegu täielikult seiskunud müük ning objektide muutumine „seisvaks kaubaks“ on osale kallima hinnaklassi arendajatele saanud igapäevaseks mureks.
Turg on vaiksem ning ostjaskond valivam ja äraootavam. Neid nüansse, millele praegu müügitegevust plaanides rõhku pöörata, on palju. Tegelikult on neid alati palju ja üldiselt on need ka igal ajal sarnased. Küll aga on sõltuvalt turuolukorrast mõnede nõuete tähtsus hooajaliselt teistest suurem.
Mulle näib, et praegu on olulisimaks oskus kuulata nõuandeid ja teiste kogemusi ning pöörata sellest lähtuvalt veelgi enam rõhku kvaliteedile ja mainele.
Pane tähele!
21. mail toimuval Kinnisvaraarenduse konverentsil 2019 selgitab Kristi Djomin, miks uute ja kallima hinnaklassiga korterite arv kasvab ja mis üldse on kallis kinnisvara – kallis lõpphind või kallis ruutmeetrihind. Kas kalli kinnisvara arendamine tasub end ära ja mida sellisel juhul silmas pidada?
Pane ennast kirja SIIN.
Kuula soovitusi
Pean praeguses turuolukorras üheks olulisimaks eduvalemiks nõuannete kuulamist. Ütlen ausalt, olen viimasel aastal näinud suurt hulka arendusplaane ja tohutut optimismi; kogenud head koostööd, aga ka turuolukorra mittemõistmist ning sellest möödavaatamist. Olenemata sellest, kas meil on omavahel olnud ka edaspidi koostööd või mitte, on need kinnisvaraarendajad, kes pole nõuandeid kuulanud, omadega üsna keerulises seisus.
Know-how on oluline kapital. Näiteks kinnisvarabüroo on koht, kuhu jooksevad kokku turuinfo, kogemused, tehnilised teadmised ning turundusoskus. Selle põhjal oskavad kogenud maaklerid ka ennustada, kuidas praegune olukord võib mõjutada müügiprotsessi ja mis ootab ees tulevikus.
Koputaksin siinkohal ka välisinvestorite ja nende kohalike esindajate südametele, sest nemad võiksid olla eriti hoolikad siinsete olude selgekstegemisega. Kohati näib, et Eestit ja siinse ostjaskonna eelistusi ning maitseid samastatakse liialt oma päritoluriigiga. Kogemus ütleb, et sellise suhtumisega võib mööda panna nii planeeringute tegemisel, viimistlusmaterjalide valikul kui ka müügitegevuse kavandamisel.
Kvaliteet käsikäes mainega
Teine ülioluline teema on kvaliteet ja lisandväärtused, mis pärast kriisiaastaid sai täiesti loomulikuks osaks meie kinnisvaraarenduses. Kuid ehitushindade kasvu ja kasumimarginaalide vähenedes on kohati tekkinud probleeme selle saavutamisega.
Kinnisvaraarendaja võiks plaane tehes endalt küsida – kas ta suudab täita kõik kvaliteedinõuded ja lubatud materjalivalikuid või mitte? Kui vastus on eitav, peaks mõtlema, kas plaanitud objektiga tasub üldse alustada.
Arendaja ei saa oma nime määrida. Eesti turg on väike ja igasugune tahtlik või tahtmatu eksimus tuleb ruttu välja ning jääb üldsusele pikaks meelde. Usaldust ei tohi kaotada, selle tagasivõitmine on väga keeruline.
Hetkel kuum
Tulevik võimekate päralt
Üha enam näib, et lähiaastad on pigem suurte ja/või kvaliteetsete arendajate turg. Nende turg, kel on olemas finantsvõimekus, professionaalne meeskond juhtimises kui ehitamises (või selle organiseerimises) ning hulk teadmisi ja kogemusi, kuidas ostuhuvilistele meelepärasemat korterit või maja pakkuda. Siia juurde lisagem maine.
Lihtsalt arendamisel arendamise pärast suuremat mõtet enam ei ole, sest see tähendab plaanide pidevat muutmist, pakutavate viimistlusmaterjalide poole pealt vahetamist odavama vastu või lihtsalt probleeme ehitajate ja nende leidmisega.
Seega, et olla edukas kinnisvaraarendaja, peab olema visiooni, kogemust, raha ja oskust turgu tunnetada. Ja kui tekib kahtlusi, kas ollakse õigel teel, tasub alati küsida.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele