Põlevkivi aherainekillustik ei saa asendada tavakarjääridest pärit kvaliteetset materjali. Samas on äärmiselt oluline kindlustada aherainekillustiku kasutamine seal, kus see on sobilik – kus saab kasutada vähemkvaliteetset materjali, kirjutab Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane.
Tegemist on siiski põlevkiviga nii-öelda kokku kasvanud materjaliga ning seetõttu pole mitu selle materjali omadust võrreldavad paekivikarjäärist saadava kvaliteetse kivi omadustega. Eriti oluline on see, et jäätmetest toodetava killustiku omadused ei pruugi stabiilselt olla ühesugused, vaid võivad muutuda lähtuvalt asukohast ja ala suurusest, kust see materjal on kogutud.TTÜ õppejõud ja sertifitseerija Toomas Laur on kirjutanud põhjaliku selgituse, mida tuleb aheraine kasutamisel silmas pidada betoonide puhul (Põlevkivi aherainest killustiku kasutamine betoonitööstuses on piiratud, Ehitaja 2008 nr 3). Laur võrdleb põlevkivi aherainest lubjakivi killustiku tehnilisi näitajaid seni toodetud ja kasutatud traditsiooniliste lubjakivikillustike omadustega, leides, et “betooni täitematerjali osas on suuremad erinevused killustiku terade tiheduses, veeimavuses, külmakindluses. Madalamad näitajad on oluliseks ohu märgiks betooni väikesele kestusele.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.