Põlevkivi aherainekillustik ei saa asendada tavakarjääridest pärit kvaliteetset materjali. Samas on äärmiselt oluline kindlustada aherainekillustiku kasutamine seal, kus see on sobilik – kus saab kasutada vähemkvaliteetset materjali, kirjutab Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane.
Tegemist on siiski põlevkiviga nii-öelda kokku kasvanud materjaliga ning seetõttu pole mitu selle materjali omadust võrreldavad paekivikarjäärist saadava kvaliteetse kivi omadustega. Eriti oluline on see, et jäätmetest toodetava killustiku omadused ei pruugi stabiilselt olla ühesugused, vaid võivad muutuda lähtuvalt asukohast ja ala suurusest, kust see materjal on kogutud.TTÜ õppejõud ja sertifitseerija Toomas Laur on kirjutanud põhjaliku selgituse, mida tuleb aheraine kasutamisel silmas pidada betoonide puhul (Põlevkivi aherainest killustiku kasutamine betoonitööstuses on piiratud, Ehitaja 2008 nr 3). Laur võrdleb põlevkivi aherainest lubjakivi killustiku tehnilisi näitajaid seni toodetud ja kasutatud traditsiooniliste lubjakivikillustike omadustega, leides, et “betooni täitematerjali osas on suuremad erinevused killustiku terade tiheduses, veeimavuses, külmakindluses. Madalamad näitajad on oluliseks ohu märgiks betooni väikesele kestusele.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.