11. mai 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tagajärjed, kui edukas pakkuja keeldub hankelepingu sõlmimisest

Hankeleping
Autor: Raul Mee

Mida me seekord valesti tegime, et hanke võitsime - küsitakse vahel riigihangetel irooniliselt. Milliseid nõudeid saab aga hankija pakkuja vastu esitada, kui keeldutakse hankelepingu sõlmimisest ehk teisisõnu võetakse oma pakkumus tagasi, analüüsivad Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Häli Jürimäe.

Advokaadibüroo Aivar Pilv korraldab koos Äripäeva teabekirjastusega 20. mail 2015. a Sokos Viru Hotellis seminari  “Ideid praktikutelt: milline on efektiivne riigihange?“. Täpsem teave http://goo.gl/dWFbJZ

Vastuse küsimusele annab riigihangete seaduse § 53 lg 2 ja lg 3, mille järgi on hankijal õigus esitada pakkujale kahjunõue kui pakkumus võetakse tagasi hankijast mitteolenevatel põhjustel. Kui hankija on ise põhjustanud oma tegevuse või tegevusetusega pakkumuse tagasi võtmise, siis kahju hüvitamist nõuda ei saa.

Riigihangete seaduse järgi eristatakse kahjunõude esitamisel seda, kas edukaks tunnistatakse madalaima hinnaga pakkumine või hanke võitmise kriteeriumiks on majanduslikult soodsaim pakkumine.

RHS § 53 lg-st 1 tuleneb, et kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi:

- tunnistab hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse, kui ta sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel;

- kui hanke võitmise kriteeriumiks on majanduslikult soodsaim pakkumine, hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti (ehk kordab pakkumuste hindamist) ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsam, kui ta sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel.

Madalaim hind

Kui hanke võitmise kriteeriumiks on madalaim hind ja edukaks tunnistatud pakkuja võtab oma pakkumuse tagasi hankijast mitteoleneval põhjusel, on hankijal õigus nõuda sellelt pakkujalt kahju hüvitamist, mis seisneb tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahes. Teisisõnu seisneb kahju hüvitamine hinnavahe hüvitamises.

Majanduslikult soodsaim pakkumine

Sellisel juhul on hankijal õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist kõigi võimalike täiendavate kulude osas, mis hankijal tuleb kanda seoses hankelepingu sõlmimisega tagasi võetud pakkumuse asemel selle pakkumuse alusel, mis tunnistati edukaks pärast pakkumuste uuesti hindamist, samuti kulutuste osas, mis tulenesid uuest pakkumuste hindamisest.

Eraldi tuleb märkida, et kui pakkuja on andnud tagatise, siis on hankijal õigus jätta mõlemal juhul pakkujale tagatis tagastamata ja arvata see kahjust maha.

Kahjuhüvitist vähendavad asjaolud

Senises kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kahjuhüvitist võivad vähendada hankija poolt saadav kasu, hankija enda osa kahju tekkimisel või suurenemisel või kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku ehk pakkumuse tagasivõtnud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu, arvestades kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda ning kindlustuse olemasolu (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-194-13, p 12).

Argument, et hankija sai raha hanketöödeks kolmandalt isikult ja saadud rahast piisas ka hinna poolest järgmisele pakkujale tööde eest tasumiseks, ei ole kohtupraktikas andnud alust jätta kahjuhüvitist välja mõistmata. Samuti ei oma üldreeglina hüvitise suuruse määramisel tähendust, millistest allikatest finantseeritakse hankelepingus märgitud tööde tegemist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-14, p 20).

Ühispakkujatel on oluline tähele panna, et ühispakkujad saavad keelduda hankelepingu sõlmimisest kahju hüvitamise kohustuseta ainult siis, kui ühe pakkuja kõrvaldamise tõttu ei vasta ka nemad kui pakkujad või ühispakkumus tervikuna enam hanke tingimustele (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-13, p 14). Kui ühe ühispakkuja kõrvaldamise tulemusena vastavad teised ühispakkujad ja nende pakkumus kõikidele tingimustele ning nad suudavad täita kõiki pakkumuses nimetatud kohustusi, ei saa neid hankemenetlusest kõrvaldada ning nende pakkumuse edukaks tunnistamise korral saab nendega hankelepingu sõlmida.

Autor: Britta Oltjer Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat, partner Häli Jürimäe Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688