2014 III kvartalis sai ehitusloa 945 eluruumi kogupindalaga 107 000 m2. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas ehitusloa saanud eluruumide arv 31% ja nende pindala 22%.
Asjaolu, et ehitusloa saanud eluruumide arvu kasv ületab oluliselt ehitusloa saanud eluruumide pinda näitab, et järjest suurem arv eluruumidest on keskmisest ehitusloa saanud pinnast väiksema pinnaga eluruumid ehk valdavalt korterid.
Positiivse asjaoluna tuleb välja tuua, et käesoleva aasta kolme kvartaliga on ehitusloa saanud juba peaaegu sama palju eluruume kui kogu eelmise 2013. aasta jooksul kokku. See tähendab, et arendajatel on potentsiaali turule tuua värsket pakkumist.
Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2
Seotud lood
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis