Alates 2010. aastast on elamispindade tehingute eluasemelaenuga finantseerimise määr püsinud 51-53 protsendi vahemikus. Möödunud 2013. aastal oli vastav näitaja 51%.
Piltlikult öeldes tähendab see seda, et keskmise elamispinna tehingu finantseerimisel kasutatakse eluasemelaenu ligikaudu poole maksumuse ulatuses.
Keskmise kinnisvaratehingu juures on mõistlik kasutada laenu 50-60-70% ulatuses. Eluasemelaenude tavapärane omafinantseeringu nõue algab enamasti 20 protsendist. Kredexi lisatagatise puhul aga koguni 10 protsendist.
Need näitajad panevad mõtlema, kas elamispindade laenuga finantseerimise määr on madal? Kas pangad võiksid eluasemelaenude väljastamist oluliselt suurendada?
Artikkel jätkub pärast reklaami
50% läheduses püsiv elamispindade eluasemelaenudega finantseerimise määr on ehk madal, kuid siiski mitte ebamõistlikult madal.
Tänasel elamispindadeturul on aktiivsed väikeinvestorid. Maaklerite hinnangutel soetavad investorid kinnisvara kas enda kui eraisiku või endalekuuluva ettevõtte nimele.
Sellised laene ei finantseerita eluasemelaenude, vaid investeerimislaenudega.
Seetõttu ei saa kogu elamispindade ostu-müügitehingute turgu võrrelda üksiktehinguga ja hinnata, et laenude osakaal selles sektoris on liiga madal.
Elamispindade tehingukäive ja eluasemelaenude käive (mln €, vasak) ja laenude osakaal tehingutest (%, parem)
Elamispindade tehingukäive ja eluasemelaenude käive (mln €, vasak) ja laenude osakaal tehingutest (%, parem)
Seotud lood
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.