Viis lihtsat mõtteviisi muutust, mida ehituses rakendada: V osa

Kui võtta arvesse ajajuhtimise koolitajate väidet, et kui sa ise ei soovi mõne teemaga tegeleda, siis delegeeri see kellelegi teisele. Ehituses see paraku ei toimi. Ehituses, kus valmiv hoone peab olema kvaliteetne, turvaline, kestev ning palju muud, on oluliseks teguriks ehituses vastutus, millest ei ole mõistlik eemale hoida.

Vastutavate isikute hulk on ehituses väga suur, kuid praktikas esineb tihti olukordi, kus osapooled, kelle otsustest sõltub väga palju ning kes on vastutavad lõpptulemuse eest, et taha või ei julge seda tunnistada.

Ei ole nii Eestis kui ka mujal maailmas võõras probleem, kui sedasi suhtuvad omanikud ja arhitektid. Tihti on keeruline selgitada ja mõista, kuidas mõni tellija või arhitekti otsus või pealepandud kohustus võiks ehituse üldist ajakava mõjutada. See on väljakutse omaette. Ent kui töövõtja ei panusta tõhusale kommunikatsioonile tellija ja arhitektiga, saavad siit alguse paljud probleemid, mis sageli päädivad ümbertegemisega või veelgi hullem kohtu teel. Praeguses keskkonnas ei saa kahjuks veel eeldada, et tellija või arhitekt oma vastutust ja otsuste mõju suudavad teadvustada. On küll häid näiteid, kuid need on väga harvad.

Edukate projektide puhul on panustatud väga palju sellele, et kaasata ehitusprotsessist osa saama nii tellijal kui ka arhitektil. See võib tunduda viimasele kahele asjatu ja võõras, kuid tulemused on näidanud, et selline tegutsemise viis lahendab väga palju probleeme ennetavalt. Lisaks suurendab see kõikide osapoolte peremehe- ning vastutustunnet.

Ehituse efektiivsusega tegelevad ettevõtted on rakendanud näiteks 6-nädalase ettevaatavat ajagraafikut kõikide tegevuste lõikes, mis näitab selgelt mis on ees ootamas ning tingimuste muutudes on võimalik kiiremini ja sujuvamalt probleeme lahendada. Projekti osapooltega (tellija, arhitekt, projekteerija, järelevalve) saadakse kokku iganädalaselt lühikestel (maksimaalselt tunniajalised) koosolekutel, kus hoitakse kõiki võrdselt kursis objektil toimuvaga ning vajadusel töötatakse välja käitumised muutuste korral. Samuti atab see olla täpsem ehitustegevuses ja hoida projekti ajagraafikus.

Kindlasti ei toimu see muutus päevapealt. Ent, et midagi muutuks tuleb olla ise aktiivne ning harjutada projekti osapooli uue mõtteviisiga. Kui see kujuneb normaalsekt tööalaseks käitumiseks, oskavad tuleviks ehitusprojekti osapooled kaasatust ka oodata, mitte jääda vaid formaalse vastutuse ja kontrolli tasandile.

Teemasid, mis on abiks efektiivsuse juhtimisel on palju ning kindlasti ei ole see blogipostitus ka viimane.

Et saada teada, millised on teie ootused, millised teemad vajavad ehitusspetsiifiliselt rohkem käsitlemist, võite mulle sellest kirjutada. Olen tänulik juba kõigile nendele, kes on varasemalt blogipostituste kohta tagasisidet saatnud ja ette tänulik, kel on plaanis seda teha.