Viis lihtsat mõtteviisi muutust, mida ehituses rakendada: III osa

Inimese loomuses on jääda mugavaks. See, mis hästi toimib, pole mõtet puutuda. Selles pole ju iseenesest midagi halba. Ent nii nagu igapäevases elus toimivad ka majanduses pidevad muutused. Üksikud muutused on ette ennustatavad, kuid paljud tegurid mitte.

Kui teha inimestele ettepanek midagi muuta või täiendada, siis sageli kuuleb järgnevaid vastuseid või seisukohti:

"Me oleme alati nii teinud."

"See on nii nagu see on."

"Me oleme nii tehes edukad, milleks seda siis veel muuta?"

Tean üht maailma tootmisettevõtet, kus uusi töötajaid valiti järgmiselt. Töövestluse järel viidi potentsiaalne kandidaat ettevõtte ringkäigule. Tutvustati ja näidati kõike osakondi. Pärast ringkäiku, küsiti, kas kandidaat märkas midagi, mida võiks teha pisut teisiti või paremini. Kui suu jäi lukku, jäi saamata ka töökoht. Kui aga kandidaat suutis kasvõi ühe või kaks ettepanekut teha, muutuste osas, võeti ta tööle. Olenemata sellest, kas see ettepanek oli sobiv või mitte. Tähtis oli see, et töötaja märkaks ja mõtleks kaasa ettevõtte tegevusele. Usun, et sama kehtib ka juhtide kohta.

Ehitusfirmades ei ole välisfirmade puhul harukordne see, kui ettevõtte juhid võtavad mõne päeva kvartalis või aastas, et olla õlg õla kõrval ehitustöölistega, müügimeeskonnaga või mõne muu üksusega samal positsioonil. See aitab märgata paremini tegelikku pilti ja võimalikke parendus- või täienduskohti.

Nii inimesed kui ka ettevõtted on siiski sageli vastu igasugustele muutustele. Kui üht tegevust tehakse pikka aega ühtmoodi, siis paratamatult kaob objektiivsus avastamaks tegevusi raiskavaid tegureid.