Viis lihtsat mõtteviisi muutust, mida ehituses rakendada: I osa

Huviga olen jälginud varasemalt ning ka nüüd ehitusuudiseid toimetades, kuidas on olukord ehituses. Hiljuti selgus Statistikaameti andmetest, et palgasurve tõttu on kasvanud kiiresti ka ehitushinnaindeks. Uurisin seepeale erinevatelt ehitussektori kõneisikutelt, kust on võimalik leida või võita vahendeid palgakasvuks ehituses. Vastus oli etteaimatav – suurem efektiivsus.

NCC Ehitus AS juhatuse esimees Toomas Aak rõhutas, et efektiivsus teoreetiliselt, kuid praktikas kajastub see pigem lihtsas hinna tõstmises. Arvan, et viimane on siiski ajutine lahendus, mis ei lahenda probleeme, mis takistavad efektiivsuse tõstmist. Tööd jätkatakse samamoodi.

Pecoraro toob välja, et kaheksa aastase kogemuse järel, kus ta on koos meeskonnaga tegelenud pideva parendamise ning efektiivistamisega, on see kasu toonud lisaks ettevõttele endale ka kõikidele partneritele.

Mõtteviisi muutus nr 1 „Ma vajan kõiki asju oma käeulatuses juhuks kui midagi valesti läheb“

Traditsiooniliselt juhib ehitusspetsialiste mõtteviis, et on alati tuleb valmis olla kõige hullemateks stsenaariumideks. Selleks on tarvis alati varuga lisamaterjale ning paraja varuga ehitusmaterjalide või –tarvikute tarneid juhuks kui midagi läheb valesti. Vanu ja kasutatud materjale hoitakse ehitusplatsil võimalikult kaua, et olla valmis olukordadeks, kui juhtumisi midagi katki läheb. Kahjuks lisab see kokkuvõttes suurtes kogustes jäätmeid ehitusprotsessides, mis ei tooda väärtust, vaid pigem vastupidi ning annab tunda ka rahaliselt.

Nagu paljudes teenus ning tootmisettevõtetes, on ka ehituses üks oluline komponent - õigeaegne tarne ( ingl k just-in-time delivery). Termin õigeaegne tarne kõneleb juba ise enda eest. See tähendab, et materjalid jõuavad ehitusplatsile just siis kui neid tarvis läheb.

Õigeaegne tarne on üks võtmetegureid efektiivsuse tõstmisel ning protsesside pudelikaelte või tööseisakute likvideerimisel. See aitab eemaldada ühte seitsmest peamist raiskavat tegurit - liigsed varud ehitusplatsil.

Ehituses võrdsustatakse liigseid varusid, kui pooleliolevat lõpetamata tööd või lõpetatud tegevust, mis ootab alles väärtuse lisamist. Liigsed varud ehitusplatsil, veel enam juhtudel, kus neid ei kasutata, ei loo projektile väärtust. Siin võib panna ennast kliendi olukorda ning küsida, kas ma olen maksnud sellise tegevuse eest, mis projektile väärtust ei lisa?

Mida rohkem kasutamata varusid või materjale ehitusplatsil on, seda suurem on võimalus, et need saavad kahjustatud või kõige hullem, varastatud. Samuti mõjutab varude seismine teatud alal ka paindumatust reageerida võimalikele muutustele, sest ehituses kasutatavaid materjale ehitusplatsil ümber tõsta nõuavad päris palju aega. Kas oleksid ise klindina nõus selle eest maksma?

Pole harvad juhud, kui kasutamata varud seisavad objektil nädalaid, enne kui neid reaalselt kasutatakse. Peale seiskamist võib juhtuda, et seisnud materjal on saanud kahjustada või on defektne, mida platsile toimetamisel ei märgatud. See toob meid järgmise ressursse raiskava tegurini - liigsete varude käitlemisega kaasnevad kulud.

Ideaalses maailmas jõuavad materjalid ehitusplatsile selleks ajaks, kui neid reaalselt tarvis läheb. Saabuvalt rekkalt mahalaetav materjal liigub otse sinna, kuhu on seda vaja installeerida. Nii toimivad tavaliselt efektiivselt töötavad tootmisettevõtted, kellel puuduvad isegi suurte tootmismahtude juures suured laod.

Aga kui midagi läheb valesti või midagi tuleb vahele - töö seiskub ning töötajad ei tee midagi. See on reaalsus ning teatud riskifaktoriga tuleb alati arvestada, eriti kui on tegemist inimestega. Samuti võib juhtida materjali tarniva autoga vms. Siinkohal kasutatakse ehituses tihti terminit strateegiline puhver. Sõltuvalt projektist või töölõigust, on see puhver tavaliselt kuni kaks päeva või kaks vahetust (juhul kui töö käib vahetustega).

Siinkohal on vahe sees, kas mängida objektil tegevusi ümber ja hoida töölisi töös või anda neile ülesandeid, mis väärtust ei loo (näiteks tõstavad platsil olevaid materjale ümber). See on kindlasti väljakutse, ent piisava ettevalmistusega on võimalik lühikeste ootamatuste puhul tegevusi kindlasti ümber mängida.

Järgnevatel nädalatel saab antud blogi järje, kus toon välja veel küsimusi, millega on maailma juhtivad ehitusettevõtted tegelenud, et muuta oma tegevust tõhusamaks. Ootan siinkohal kindlasti lugejatelt vastukaja ning argumenteeritud kommentaare.

Just-in-time – tee, seda mis vaja, sel ajal kui vaja ja selles hulgas, mida vaja

(ingl k make what is needed, make when its needed and on the amount its needed)