Eestis tehti 2012. aastal 46 700 kinnisvaratehingut. Neist tehingutest müüjana tegid 58% eraisikud, 26% eraõiguslikud juriidilised isikud. Välismaalasi oli kinnisvaramüüjate seas 9%.
Ülejäänud kinnisvaramüüjad olid omavalitsused ja riik.
Kinnisvaraostjate struktuur ei erine oluliselt müüjatest. Ostjatest olid eraisikud 58%, eraõiguslikud juriidilised isikud 28% ja välismaalased 10%.
Kinnisvaratehingute käive oli 2012. aastal 2,03 miljardit eurot.
Kinnisvara müüjate vaatevinklist võetuna moodustas eraisikute käive 41%, eraõiguslike juriidiliste isikute käive 47% ja välismaalaste käive 6%. Ligilähedane oli ka käibe jagunemine kinnisvaraostjate seisukohast võetuna.
Kui sageli räägitakse välismaalastest ostjatest, kes on rahapakid peos ootel valmis Eesti riiki jupphaaval kokku ostma, siis numbritele pilku heites ei ole peljata midagi.
Välismaalastest kinnisvaraostjate tehtud käive oli 2012. aastal 129 miljonit eurot. Samal ajal müüsid välismaalased Eestis kinnisvara 120 miljoni euro väärtuses.
Seega oli välismaalste neto-ost kinnisvaraturul 9 miljonit eurot, mis kogu kinnisvaratehingute käibest moodustab kaduvväikese osa.
Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, tehingute arv
Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, koguväärtus, miljon €
Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, tehingute arv
Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, koguväärtus, miljon €

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.08.26, 06:00
Milline on ehitusmaterjalide osa hoonete LEED sertifitseerimisel? Golden Gate’i kogemuslugu
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele