Eestis tehti 2012. aastal 46 700 kinnisvaratehingut. Neist tehingutest müüjana tegid 58% eraisikud, 26% eraõiguslikud juriidilised isikud. Välismaalasi oli kinnisvaramüüjate seas 9%.
Ülejäänud kinnisvaramüüjad olid omavalitsused ja riik.
Kinnisvaraostjate struktuur ei erine oluliselt müüjatest. Ostjatest olid eraisikud 58%, eraõiguslikud juriidilised isikud 28% ja välismaalased 10%.
Kinnisvaratehingute käive oli 2012. aastal 2,03 miljardit eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kinnisvara müüjate vaatevinklist võetuna moodustas eraisikute käive 41%, eraõiguslike juriidiliste isikute käive 47% ja välismaalaste käive 6%. Ligilähedane oli ka käibe jagunemine kinnisvaraostjate seisukohast võetuna.
Kui sageli räägitakse välismaalastest ostjatest, kes on rahapakid peos ootel valmis Eesti riiki jupphaaval kokku ostma, siis numbritele pilku heites ei ole peljata midagi.
Välismaalastest kinnisvaraostjate tehtud käive oli 2012. aastal 129 miljonit eurot. Samal ajal müüsid välismaalased Eestis kinnisvara 120 miljoni euro väärtuses.
Seega oli välismaalste neto-ost kinnisvaraturul 9 miljonit eurot, mis kogu kinnisvaratehingute käibest moodustab kaduvväikese osa.
Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, tehingute arv
Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, koguväärtus, miljon €
Hetkel kuum
Siin on 3 ründesuunda + 1 võimalus ja 1 oht
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, tehingute arv
Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, koguväärtus, miljon €
Seotud lood
Fassaad on maja visiitkaart ning väga oluline osa hoone vastupidavusest ja väärtusest. Eesti kliimas peab välisviimistlus taluma vihma, lund, päikest ja suuri temperatuurikõikumisi, säilitades samal ajal oma välimuse. Just seetõttu on fassaadiplaadid muutunud üha kindlamaks valikuks nii uute majade ehitamisel kui ka vanemate hoonete renoveerimisel, kinnitavad terviklikke fassaadilahendusi pakkuva FixFas OÜ eksperdid.