Mis saab Eesti ehitusturust?

Eile-üleeile teatasid oma prognoosid suuremad Tallinna börsil noteeritud ehitusfirmad, mõlemad on august välja ronimas, kuid nende tulevikunägemused on üsna erinevad. Kui Nordeconi arvates saab juba rääkida positiivsetest arengutest, siis Merko arvab, et tänavune aasta on Baltimaade ehitajaile keerukaim.

Äripäev jääb siinkohal Merkoga jagama veidi pessimistlikumat seisukohta. Eesti ehitusturg tervikuna ei ole siiski veel jalule saanud, see on viimaste aastate odavhangetest hinge vaakumas. Me tõesti kardame, et Eesti näeb veel lähiajal mõne suurema ehitaja pankrotti. Ja eks neid lõpetamisteateid tuleb ka juba. Alles eilse Äripäeva kaanelugu rääkis ühe üsna suure ehitusettevõtte K&H viimastest päevadest, muu hulgas jäi artiklist kõlama mõte, et praegu pole Eestis ühtki ehitajat, kes kellelegi võlgu poleks. Tõsi, tegemist on valdavalt väiksemate ja keskmiste ettevõtetega, suured on täna veel jalul. Kui just Koger välja arvata. Ja Estconde E. Ja Kolle.

Iseküsimus on, miks Nordeconi ja Merko prognoosid nõnda erinevad on. Jah, Nordeconil on juba põhjust hõiskamiseks – said nad ju just kaks suurt hanget, Tartu maantee Aruvalla-Kose lõigu ja Ämari lennuvälja – ning nad on kriisist suhteliselt tervetena pääsemas, kuna neil pole ränka kinnisvaraarendustaaka seljas. Samas saame me väga hästi aru ka Merko pessimismist – samas üleeilses intervjuus Bloombergile ütles Merko Ehituse tegevjuht Tiit Roben, et riigihangete puhul tuleks „tellijatel jagada sisendhindade kasvust tulenevat riski koos ehitajaga.“

See tähendab, et Roben rääkis kõigepealt, kuidas ehitusurg on kohe-kohe kokku kukkumas, sest materjalide hinnad muudkui tõusevad, ehk ta lõi fooni, mille põhjalt nüüd suurimale tellijale ehk riigile öelda – aidake meid, garanteerige me riskid! Merko soov tähendaks sisuliselt, et edaspidi teeks ehitajad hangetel siis hinnapakkumisi, mis ei tähendaks tegelikult midagi – kui materjali hind ikka tõusis, siis peab tellija juurde maksma. Me kõik teame, et kui materjali hinnal on vaja tõusta, siis ta ka tõuseb, vaid läbirääkimiste küsimus ja põhjendamise vaev. Milleks siis sellisel juhul üldse riigihanked?

Kuid mida teha, et tulevikus praegust olukorda vältida? Tänase põhjal saab mõned näpunäited anda. Muidugi, need on sellised lihtsamad, kõlavad rohkem nagu takkajärele tänitamisena, kuid siiski, ehk on kellelgi neist tulevase kriisi ajal abi.

Esiteks, tegele oma asjadega. Kui oled ehitusfirma, ehita, ära hakka arendama. Arendamiseks loo täiesti eraldiseisev juriidiline keha.

Teiseks, kui turg on kukkumas, pole suurt mõtet uisapäisa ja kukkumise pealt alapakkumisi tegema minna – sa ei saa sellest reeglina kasu. Alla omahinna töötamine ei aita ettevõtet kasumisse, isegi nulli mitte. Rikud sellega oma suhted klientide, partnerite, alltöövõtjate, hankijate, töötajate ja paljude teistega. Peale raha ja suhete kaotad ka maine.

Kolmandaks, kogu varusid. Raha, materjale ja kasulikke sidemeid.