Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merko: Baltimaade ehitajail käsil raskeim aasta
Merko Ehitus ASi tegevjuhi Tiit Robeni sõnul on see aasta Balti riikide ehitajaile kontrollimatu materjalide hinnatõusu tõttu keerukaim ning tellijal tuleks jagada ehitajaga riske riigihangetel, mida kerkivad toorainehinnad kaasa toovad, vahendab Bloomberg.
Pärast ehitusmahtude kahanemist 2009. aastal pea 47,5% ulatuses kahanesid mahud mullu Eestis, Lätis ja Leedus eelmisel aastal veel 16 protsenti.
Robeni sõnul on sisendhindade, eeskätt naftasaaduste ja metalli hindade tõus Balti regiooni ehitajaile suurim riskiallikas. Brenti toornafta hinnale Londonis lisandus Standard & Poor'si andmetel mullu 44%, vase hind tõusis 26% ja alumiiniumi hind 23%.
"Pea iga kuu toob kurbi näiteid ehitajate pankrottidest,“ märkis Roben. Möödunud kuul lükkas Harju maakohus tagasi ASi Koger & Partnerid saneerimistaotluse, pankrotiavalduse esitas AS Water Ser Lõuna-Eesti.
"Meie arvates tuleks riigihangete puhul tellijatel jagada sisendhindade kasvust tulenevat riski koos ehitajaga,“ ütles Roben. "Haritud tellija peaks ju mõistma, et tegemist on protsessiga, mida ehitajad ei saa mõjutada. Kui aga tellija võtab kõrvaltvaataja positsiooni ja kõik riskid jäetakse ehitaja kanda, võivad mitmed olulised objektid jääda lõpetamata,“ lisas ta.
Seotud lood
Kohus lükkas tagasi ehitusfirma Koger & Partnerid saneerimistaotluse, mis tähendab, et pankrotioht püsib ning Andres Kogeril tuleb jätkata võitlust oma firma ja hea nime päästmiseks, kirjutab Eesti Ekspress.
AS Merko Ehitus juhatuse esimees Tiit Roben rääkis, et materjalihindade kontrollimatu kasv on ehitussektori põhiliseks riskiks, mida tellija peaks ehitajaga jagama.
Tänane Äripäev räägib, et meie majandus kasvas aasta esimeses kvartalis mullusega võrreldes 8 protsenti. Kuid et kasvu vedas eksport ning siseturg ei ole pikast kriisist kuigi hästi tärganud, pole majanduskasvu mõju veel igaühele tunda.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele