12. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mullu oli puhaskahjum 1,64 miljonit eurot, mis sisaldas samas ühekordset erakorralist finantstulu ja –kulu Läti tütarettevõtte müügist netosummas 1,18 miljonit eurot, teatas ettevõte. Ilma selleta oleks kontserni puhaskahjum eelmisel aastal olnud 2,8 miljonit eurot.

Nordeconi brutokahjum oli I kvartalis 73 000 eurot, müügitulu aga kasvas aastataguse perioodiga võrreldes 58%, ulatudes 17,7 miljoni euroni. Kontserni ärikahjumiks kujunes 1,12 miljonit eurot (2010 I kvartal: 2,9 mln eurot).

„Aastataguse perioodiga võrreldes on Nordeconi tegevuskahjum oluliselt vähenenud ning põhitegevuse osas tegutsesime sisuliselt nullkasumiga. Sellest aspektis vaadatuna võib tulemusega rahule jääda. Teisalt on tegemist siiski kahjumiga ning pingutused põhitegevuse osas kasumisse jõudmiseks jätkuvad,“ kommenteeris Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink.  

Vinki sõnul jättis aasta esimestel kuudel kontserni rahakotile oma jälje juba teine järjestikune lumerohke talv, mis ei lasknud teha piisavalt tööd väliobjektidel ning muutis lepingulise tegevuse teehoolduse vallas kohati kahjumlikuks. Selle kevade märksõnadeks ehituses on pikad maksetähtajad ja tellijate jõuline diktaat lepingutingimuste sätestamisel.

„Teisalt suutsime üksjagu  suurendada oma tulusid, mida aitasid kindlasti saavutada möödunud aasta keskpaigas tehtud otsused kontserni ümberkujundamiseks ning tegevuse tõhustamiseks,“ lisas Jaano Vink.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid I kvartalis 1,07 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud vähenenud 9%.

Nordeconi müügitulu kasvu toetasid ka mõõdukas kasv hoonete valdkonnas ning edukas pakkumistegevus nende rajatiste valdkonna projektide osas, kus töid sai siiski teostada ka talveperioodil.

Vinki sõnade kohaselt on ehitusvaldkonnas praeguseks küll põhi läbitud, kuid sel aastal suuri kasve oodata veel ei maksa. “Lahjenduskuuri läbinud ettevõtete taastumine kriisist ja võimekuse taastamine võtab aega ning ehitusturu stabiilsemast kasvust saaks pigem rääkida alates 2012. aastast,” kinnitas ta. 

Ehitusturul osalejatele on 2011. aasta tulnud tõdemusega, et teatud segmentides on konkurents hakanud hõrenema. „Osalt valdkonna ettevõtete pankrottide tõttu, kuid pigem siiski seeläbi, et ettevõtete tegutsemist on täna piiramas mahtude kiire langemise ajal tehtud tuntavad kärped inim-, finants- jms. ressursside osas," märkis Vink. Samuti on paljude ettevõtete aktiivsemale tegutsemisele takistuseks üha karmistunud finantsnõuded tellijate poolt hangete läbiviimisel ning piiratud garantiilimiitide olemasolu finantsasutustes.

Enamus ehitusettevõtteid on teadvustanud pikaajaliste lepingute teostamisega kaasneva sisendhindade kasvu riski. Vinki sõnul avaldab see kõik mõju ettevõtete võimekusele osaleda pakkumistegevuses ja hõredama konkurentsi tingimustes on ka lepingute kasumimarginaalid paremad.

„Tänavune kevad on meile alanud positiivselt, tuues suuremahuliste ja huvitavate projektide näol täiendust lepingute portfelli – seda nii teedeehituses kui ka hoonete valdkonnas,“ ütles Jaano Vink. „Suurematest lepingutest on aprillis ja mais lisandunud Aruvalla-Kose teelõigu ehitus ning Ämari lennubaasi järgmise etapi väljaehitamine. Need lepingud pakuvad rakendust kontserni kõigile üksustele.“