Pea kõigis uusarendusprojektides on paraku rõhuasetus just siseviimistlusel ja disainil, ent mitte energiatõhususel ja sisekliimal, mis on tunduvalt olulisem.
Energiatõhususe vallas orienteerumiseks on suureks abiks hoonete energiatarbimise miinimumnõuded ja energiamärgis, mis on kohustuslik. Seega, igal kinnisvaraostjal on kinnisvara soetades õigus nõuda energiamärgist ja võimalus seda kontrollida.
Ka projekti- või ehitusfaasis soetatava kinnisvara puhul on energiamärgise kontrollimine vajalik, saamaks teada, kas arendaja poolt välja reklaamitud energiaklass on ikka see, mida lubatakse. Ehitusseaduse järgi peab ehitusloa väljastamiseks olemas olema projekti alusel väljastatud energiamärgis, mis tõendab, et energiatõhususe nõudeid planeeritavas majas täidetakse.
Tänase seisuga ei ole Eestis ehitatud mitte ühtegi korterelamut ega ärihoonet, mille energiatõhususe arv oleks A-klassis. Praegu valmib küll palju uusi elamuarendusi, kuid nende ehituskvaliteet vastab aastatetagustele standarditele ning energiatõhususest ei tundu arendajad midagi teadvat.
Lisama peaks ka veel seda, et kui Eestis on veel A klass saavutamata, siis paljudes Euroopa riikides on A klassi ehitatud juba aastaid ning lisandunud on juba A+ ja A++ klassid.
Energiamärgis on ka hoone kvaliteedi näitaja, sest kõrgem klass selles vallas annab tunnistust ka kvaliteetsest ehitusest, kuna halva ehitustöö korral on kõrgemat energiaklassi võimatu saavutada.
Ka tervise seisukohast lähtudes on oluline, et hoone oleks kvaliteetselt ja energiatõhususe normidele vastavalt ehitatud, sest lisaks energia säästmisele on oluline ka hea sisekliima, mis tähendab normikohast õhuvahetust, õhuniiskust, ühtset temperatuuri ja külmasildade puudumist. Lisaks ka normidele vastav valgus- ja müratase.
Energiatarbimise vähendamine hoonetes saab olema üheks suuremaks väljakutseks kõigile, kes on mingilgi moel kinnisvaraga seotud, olgu nad siis arendajad, projekteerijad, arhitektid, ehitajad, kinnisvaraspetsialistid või omanikud.
Autor: Aivar Villemson
Seotud lood
Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.