Glaskeki pankrotihaldurid vormistasid Eesti suurima aknatootja Tallinna ja Tartu tootmisüksused Swedbanki kinnisvarafirmale Ektornet Commercial Estonia OÜ.
Pankrotihaldur Andres Hermet on varem öelnud, et otsitakse Glaskeki Tartu tehasele otsitakse tootmist jätkata suutvat ostjat. Glaskeki varade vastu tundsid tema sõnul huvi nii investorid Taanist, Rootsist, Venemaalt kui ka Eestist. Tallinnas Peterburi tee 47b asuv tootmishoone seisis alates 2009. aasta lõpust tühjana.
Peterburi tee kinnistu Tallinnas vahetas omanikku 16. detsembril ja Tartumaal Tähtvere vallas asuvad Risu kinnistud 22. detsembril ehk vaid kaks päeva pärast kordusenampakkumise tähtaja kukkumist. Nagu ilmnes Swedbanki selgitusest Äripäevale, toimusid tehingud haldurite määratud alghindadega.
„Ektornet ostis Glaskeki pankrotihaldurite korraldatud avalikelt oksjonitelt nii Tallinnas kui ka Tartus asuvad tehased,“ tunnistas Ektorneti juht Meelis Shokman. Tema sõnul maksis pank Glaskeki pankrotipessa 100 miljonit krooni.
Vahetusid kohtunik ja pankrotihaldur
Mullu augustis kuulutas Harju maakohtu kohtunik Maie Seppo välja Glaskeki pankroti ja määras pankrotihalduriks Eha Pehki. Samal kuul esitati taotlus kohtuniku taandamiseks ja määrati võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel teiseks pankrotihalduriks Andres Hermet.
Septembris taandas Harju maakohus Seppo ja määras uueks kohtunikuks Merike Varuski, kes vabastas Pehki ja määras uueks halduriks Ene Ahase.
Oktoobris kaebas Pehk enda vabastamise ringkonnakohtusse, Glaskeki võlausaldajate üldkoosolek otsustas ettevõtte tegevuse lõpetada ning alustada varade müüki.
Esimest korda panid pankrotihaldurid Glaskeki Tallinna, Tartu ja Narva kinnistud enampakkumisele mullu 29. oktoobril. Nii Tallinna kui ka Tartu kinnistute alghinnaks oli 75 miljonit krooni, Narva kinnistutel aga 5 miljonit krooni, millele lisandus käibemaks. Enampakkumised kukkusid läbi.
Kõik need kinnistud läksid teisele ringile juba 22. novembril, mil alghinnaks oli Peterburi tee kinnistul 60 miljonit krooni, Risu tee kinnistutel 40 miljonit krooni ja Narva kinnistutel 2,5 miljonit krooni pluss käibemaks. Narva kinnistud omandas 2011. aasta jaanuari algul ketrusteenuseid osutav SKS Estonia Textile.
Veebruari alguses tühistas ringkonnakohus Glaskeki esimese pankrotihalduri vabastamise. Kaitstud nõudeid on praeguseks üle 340 miljoni krooni, mis tähendab, et Tallinna ja Tartu kinnistu müügist laekuvast rahast saab osaliselt rahuldada suurima võlausaldaja ja hüpoteegipidaja Swedbanki 310 miljoni kroonist nõuet.
Glaskeki Läti ja Leedu vara on veel võõrandamata ja haldurid tegelevad jätkuvalt pankrotieelse perioodi uurimise, nõuete sissenõudmise ja vara müügiga.

Seotud lood

Uudised
  • 28.01.11, 07:00
Glaskek võis tellijailt alusetult raha nõuda
Glaskeki juhatuse liikmeid võib oodata rahaline, aga ka kriminaalvastutus, kui leiab kinnitust pankrotihaldurite kahtlus, et klientidelt küsiti sada protsenti ettemaksu ajal, kui firma tüürimine pankroti suunas oli juba selge.
Uudised
  • 27.08.10, 14:20
Glaskek firmadele võlgu üle 358 miljoni krooni
Eile hommikul kogunesid pankrotistunud Glskek AS võlausaldajad, et arutada nõuete üle, mida on kokku rohkem kui 358 miljoni krooni eest. Swedbanki nõue moodustab sellest ligi 310 miljonit krooni.
Uudised
  • 29.06.10, 15:13
Swedbanki pankrotiavaldus Glaskeki vastu põhjendamatu
Tegemist on Swedbank Liisingu pankrotiavaldusega ASi Glaskek vastu, kuid see avaldus on täiesti põhjendamatu ning Glaskeki saneerimine jätkub, kinnitas eile Äripäevale Glaskeki saneerimisnõustaja Urmas Tross.
Uudised
  • 20.05.11, 09:11
Glaskekis tehti enne pankrotti puhas vuuk
Mullu augustis pani pika ja väärika ajalooga aknatootja AS Glaskek lõplikult uksed kinni ning firma pankrotistus. Praeguseks on haldurid tuvastanud, et osa Glaskeki tootmisseadmetest ja väiksematest tööriistadest on rändama läinud või lihtlabaselt varastatud. Varguste alusel on algatatud kriminaalmenetlus, kirjutab tänane Äripäev.
  • ST
Sisuturundus
  • 26.08.26, 11:16
Pool sekundit ja valmis: uus lahendus kiirendab üht ehitusplatsi kõige tüütumat tööd
Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele