Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kunda Nordic Tsement: eksport annab käibest poole
"Meie ettevõttes tuleb hetkel pool käibest Eestist ja teise poole moodustab eksport. Kui võtame aasta kokku, siis on ekspordi osakaal isegi veidi suurem. Järgmisel aastal on plaanis eksporti veidi kasvatada ka," sõnas Einstein.
Ta rääkis, et tsemendiäri käib alati nii, et lepingud sõlmitakse üks aasta ette mitte rohkem. "Meie kuulume Heidelberg gruppi (Heidelberg Cement Group - toim.) ja suurem osa ekspordist läheb sisemüügina Heidelgbergi ettevõtetele Venemaal ja Lätis ning meie teisele omanikule Soomes. Eks me tasapisi tegeleme ka uute klientide otsimisega, kuid nende puhul on mahud väikesed."
Põhilised ekspordipartnerid on Einsteini sõnul ettevõttel olemas ja asi jookseb suhteliselt rööbastel. "Soomega on meil järgmiseks aastaks leping tehtud, Venemaa ja Lätiga on kogused fikseeritud. Jooksvalt lisanduvad veel väikesed lepingud, mis müüme otse Venemaale ning need tulevad uuendamisele järgmise aasta alguses."
"Praegu näeme küll Venemaa ja Soome mahtude kasvu, mis peaksid ka hindade suhtes paranema. Läti puhul seda järgmisel aastal ei näe, küll ehk ülejärgmisel aastal. Samas ei saa tsemendi osas ennast kunagi täielikult kindlustada, sest sõltume palju ehitusturust ja ostjat ei saa millekski kohustada," möönis Einstein.
Septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 13,2 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 13,5 miljardi eest, teatas statistikaamet. Kaupade eksportkäive oli samal tasemel viimati 2008. aasta oktoobris.
Seotud lood
Septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 13,2 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 13,5 miljardi eest, teatas statistikaamet. Kaupade eksportkäive oli samal tasemel viimati 2008. aasta oktoobris.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele