Septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 13,2 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 13,5 miljardi eest, teatas statistikaamet. Kaupade eksportkäive oli samal tasemel viimati 2008. aasta oktoobris.
Septembris kasvas kaupade eksport 40% ja import 35% võrreldes 2009. aasta sama kuuga. Eksport suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes 3,7 miljardit krooni ning import 3,5 miljardit krooni.
Kaubavahetuse puudujääk oli septembris 0,3 miljardit krooni. Võrreldes möödunud aasta septembriga vähenes puudujääk ligi kaks korda. Euroopa Liidu riikidesse eksporditi Eestist kaupu 9,2 miljardi krooni eest, mis moodustas 70% Eesti koguekspordist. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes eksport ELi 41%. Eksport ühendusevälistesse ehk nn kolmandatesse riikidesse suurenes 37%.
ELi riikidest imporditi Eestisse kaupu 11,3 miljardi krooni väärtuses, mis moodustas 84% Eesti koguimpordist. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes import euroliidust 39%. Import kolmandatest riikidest suurenes 20%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
ELi riikidega oli kaubavahetuse puudujääk 2,1 miljardit krooni. Kaubavahetuses kolmandate riikidega tekkis ülejääk 1,8 miljardit krooni.
2010. aasta augustiga võrreldes suurenes septembris eksport 18% ning import 10%.
Seotud lood
Järgmisel aastal on plaanis eksporti veidi kasvatada, kuid juba praegu moodustab eksport poole meie käibest, ütles Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.