Alates 2018. aasta jaanuarist peab hankija kontrollima ehitustööde riigihangetel pakkuja ja tema alltöövõtjate töötajate keskmisi töötasusid. Kui ettevõtte töötajate keskmine töötasu on viimasel kuuel kuul alla 70 protsendi ehitusvaldkonna keskmist, võib hankijal olla alus pakkumus tagasi lükata liiga madala maksumuse tõttu.
Maksu- ja tolliameti sõnul on tegemist riigihangetel alapakkumuse hindamise meetmega, kuid selle peamine eesmärk on vältida tööjõumakse mittetasuvate ettevõtjate võidukaks osutumist riigihangetel. Maksu- ja tolliamet on asunud ehitusettevõtjaid eksitama, väites, et riigihangetelt tuleb välistada ümbrikupalga kahtlusega ehitusfirmad. Seadus aga ei luba kedagi pelgalt madala keskmise töötasu alusel riigihankest kõrvaldada, rääkimata ümbrikupalga kahtlusest.
Kadri Matteus räägib veebiseminaril, et regulatsiooni eesmärk on tegelikult alapakkumiste tuvastamine, mitte ümbrikupalgaga võitlemine. Kuna hankijal puuduvad vastavad oskused ja abivahendid ümbrikupalga maksmise tuvastamiseks, siis ümbrikupalgaga sisulise võitlemise koht on siiski maksumenetlus, mitte hankemenetlus.
Veebiseminari viib läbi
COBALT advokaadibüroo valdkonna nõunik
Kadri Matteus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisainfot veebiseminaride kohta saab küsida Liina Aru käest (
[email protected]).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.