Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Järelvaadatav: Kuidas aitab uus muinsuskaitseseadus omanikku?
Veebruari algul võeti Riigikogus seadusena vastu muinsuskaitseseaduse eelnõu. Eelkõige toob kavandatav muudatus leevendust eraomanikele, kellele kuulub 80 protsenti ehitismälestistest. Kitsenduste rahaline hüvitamine, nõustamine ja leevenduste tegemine laieneb kõikidele muinsuskaitse mälestiste liikidele.
Oskamatu renoveerimine võib kultuuriväärtusega tarinditele ja detailidele kahju teha või neid rikkuda. Teadmatusest või rahapuudusest tingitud kokkuhoid pole ajaloo säilimise nimel vabanduseks. Ehitustöödel Muinsuskaitseameti ettekirjutatud nõudeid järgides ja ajaloolist eripära säilitades, muutub ka objekti väärtus. Tavaliselt on renoveerimiskulud kaitsealuses elamus kõrgemad, kuid saavutatud tulemus ka oma hinda väärt: kokkuvõttes kinnisvara väärtus tõuseb.
Veebiseminari viivad läbi Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ja ehituspärandi valdkonna juht Anni Martin.
Lisainfot veebiseminaride kohta saab küsida Liina Aru käest ([email protected]).
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele