Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Järelvaadatav: Kuidas aitab uus muinsuskaitseseadus omanikku?
Veebruari algul võeti Riigikogus seadusena vastu muinsuskaitseseaduse eelnõu. Eelkõige toob kavandatav muudatus leevendust eraomanikele, kellele kuulub 80 protsenti ehitismälestistest. Kitsenduste rahaline hüvitamine, nõustamine ja leevenduste tegemine laieneb kõikidele muinsuskaitse mälestiste liikidele.
Oskamatu renoveerimine võib kultuuriväärtusega tarinditele ja detailidele kahju teha või neid rikkuda. Teadmatusest või rahapuudusest tingitud kokkuhoid pole ajaloo säilimise nimel vabanduseks. Ehitustöödel Muinsuskaitseameti ettekirjutatud nõudeid järgides ja ajaloolist eripära säilitades, muutub ka objekti väärtus. Tavaliselt on renoveerimiskulud kaitsealuses elamus kõrgemad, kuid saavutatud tulemus ka oma hinda väärt: kokkuvõttes kinnisvara väärtus tõuseb.
Veebiseminari viivad läbi Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ja ehituspärandi valdkonna juht Anni Martin.
Lisainfot veebiseminaride kohta saab küsida Liina Aru käest ([email protected]).
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele