Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Järelvaadatav: Kuidas aitab uus muinsuskaitseseadus omanikku?
Veebiseminari käigus saad teada uuest muinsuskaitseseadusest ja planeeringutest.
Veebruari algul võeti Riigikogus seadusena vastu muinsuskaitseseaduse eelnõu. Eelkõige toob kavandatav muudatus leevendust eraomanikele, kellele kuulub 80 protsenti ehitismälestistest. Kitsenduste rahaline hüvitamine, nõustamine ja leevenduste tegemine laieneb kõikidele muinsuskaitse mälestiste liikidele.
Oskamatu renoveerimine võib kultuuriväärtusega tarinditele ja detailidele kahju teha või neid rikkuda. Teadmatusest või rahapuudusest tingitud kokkuhoid pole ajaloo säilimise nimel vabanduseks. Ehitustöödel Muinsuskaitseameti ettekirjutatud nõudeid järgides ja ajaloolist eripära säilitades, muutub ka objekti väärtus. Tavaliselt on renoveerimiskulud kaitsealuses elamus kõrgemad, kuid saavutatud tulemus ka oma hinda väärt: kokkuvõttes kinnisvara väärtus tõuseb.
Veebiseminari viivad läbi Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ja ehituspärandi valdkonna juht Anni Martin.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisainfot veebiseminaride kohta saab küsida Liina Aru käest ([email protected]).
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.