Eestil ei ole oma projekteerimis- ja ehitusnorme. Nagu juba paarkümmend aastat tagasi otsustati, neid ka ei tule. Nii ehitustegevuse kavandamisel kui ka ehitamisel juhindutakse standarditest, mis vormiliselt on kasutuselt vabatahtlikud, kuid sisuliselt siiski dokumendid, mis kajastavad head ehitustava. Viimaste alusel on teinud oma otsuseid ka Riigikohus.
Nagu kõik Euroopa Liidu liikmed, peame lähtuma eeskätt Euroopa standarditest, millesse on aga üheselt sisse kirjutatud rahvusliku lisa koostamise nõue.
Veebiseminaril käsitleme mitteeluhoonete sisekliima tagamiseks vajaliku õhuvahetuse organiseerimise aluseid, arvestades nii sise- kui välisõhu arvutuslike parameetrite, maksimaalselt lubatava mürataseme kui ka ökonoomika alaste nõuetega.
Seminaril tutvustatakse standardeid EVS-EN 16798:3:2017„Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele“ ja selle 2018 kevadel kehtima hakanud rahvuslikku lisa EVS 906:2018. „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele“.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Põhitähelepanu pöörame erisustele võrreldes senikehtinud standarditega.
Veebiseminari viib läbi inseneribüroo Aksiaal juhataja Peeter Parre.
Lisainfot veebiseminaride kohta saab küsida Liina Aru käest (
[email protected]).
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis