Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veskimöldre on piisavalt kaugel, kuid parajalt lähedal
Veskimöldre on Eesti suurim avaliku ja erasektori koostöös valmiv elukeskkond Nõmme ja Saue valla piiril. Veskimöldre esimese etapi raames aastatel 1996–2005 kujundati välja Veskimöldre elurajooni nägu 200 eramu ja 8 kortermajaga. 2015. aastal alustati Veskimöldre teise etapiga, mille jooksul ehitatakse välja 159 uut kinnistut ja 91 ridaelamuboksi koos algkooliga. Veskimöldre teise etapi arendusest jagab selgitusi Brave Capitali juhatuse liige Veljo Kuusk.
Kuidas sünnib Veskimöldre sõsarelurajoon?
Märtsis 2014 soetas Brave Capitali investeerimisgruppi kuuluv BC Arenduse OÜ 100 hektarit kinnistuid Saue vallas Veskimöldre vahetus naabruses, et rajada sinna Veskimöldre edasiarendus – sõsarelurajoon. Veskimöldre edasiarenduse ideekontseptsioon on sama, mis oli esimesel etapilgi – rajada kõikide kommunikatsioonidega varustatud ehitusvalmis krundid, kuhu iga klient saab ehitada oma unistuste kodu. Veskimöldre edasiarenduse raames alates 2015. aastast ehitatakse välja 159 uut kinnistut ja 91 ridaelamuboksi koos uue algkooli, kaupluse ja teiste eluks vajalike teeninduspunktidega. Ehitatakse välja tsentraalne vee- ja kanalisatsioonitrass ning elurajoonisisesed teed saavad asfaltkatte ja peateede äärde kõnniteed, mis varustatakse tänavavalgustusega ja rajatakse kergliiklusteed. Teedevõrgu ja kommunikatsioonide rajamise 2,5 km pikkune I etapp juba valmis läinud aasta septembris ning ülejäänud 7 km saab valmis sügiseks. Kõik teed ja tänavavalgustus antakse üle vallale, kes hakkab neid hooldama ja haldama. See on väga oluline samm, et ei tekiks olukorda, nagu mõnes kinnisvarapiirkonnas on juhtunud, et erateele on paigutatud tõkkepuu ning inimestelt võetakse eratee- ja tõkkepuumaksu. Veskimöldres jäävad kõik teed avalikuks kasutamiseks.
Pole naabri ületrumpamise koht
Veskimöldre elukeskkond asub Nõmme ja Saue valla mändide all, maalilise Pääsküla jõe veerel. Siinsetel kodudel on suured ja meeldivalt privaatsed kõrghaljastusega aiad. Veskimöldre elanikud võivad nautida männimetsa lõhnu ja hääli, jalutuskäigul kohata jänest või rebast, korjata oma krundilt koogi jaoks marju ning piruka ja kastme jaoks seeni või metsaradadel lihtsalt sportida. Tõsi, ilu on vaataja silmades – mõnele meeldib mets, teisele meri, aga tuleb tunnistada, et mereäärsetel kruntidel on meie kliimas sageli tuuline ja külm, mistõttu õues olemise aeg jääb lühikeseks, aga eramu eesmärk on olla õues ja kasutada krunti nii palju kui võimalik. Veskimöldres on suvel 3 kraadi soojem ja talvel 3 kraadi külmem, ehk kui Tallinnas lumi sulab, saab Veskimöldre metsas mõnusalt suusatada.
Veskimöldre pole mingi „naabri ületrumpamise rajoon“, vaid nagu näitas esimene etapp, on siia koondunud sarnase sissetuleku ja eluhoiakuga aktiivsed, elus edasijõudnud inimesed. Siia tulevad peamiselt lastega pered, kes naudivad üksteise seltskonda ja kelle lapsedki leiavad endale omasugused mängukaaslased.
Loodud keskkonna arhitektuurne keel peaks olema vastuvõetav kõigile. Veskimöldresse ehitatud majad on põhjamaise lakoonilise joonega, mistõttu pole ohtu kujuneda kompotiks, kus funkmaja kõrval laiutab näiteks barokses võtmes elamu. Arendaja visiooniks on päikesekruntidel eelkõige funkstiilis ja metsas viilkatusega majad. Veskimöldre peaks sobima neile, kes eelistavad rahu ja vaikust südalinna melule, kui ka sageli kesklinnas toimetavatele inimestele: uuendatud teedevõrk võimaldab Tallinna ja tagasi sõita kolme erinevat teed pidi (mööda Instituudi teed, Pärnu maanteed või Nõmme kaudu) ning aitab vältida tipptunniaegseid ummikuid – Tallinna südalinn on kõigest 20 minuti kaugusel. Lisaks saab Möldre teelt bussiga Tallinna kesklinna või Mustamäele ja rongiga Balti jaama.
Noortele peredele ja lastele mõeldes ehitab arendaja koostöös vallaga Veskimöldresse uue algkooli, et tulevaste perede koolijütsidel oleks lühike koolitee ja piisavalt kohti klassides. Aga juba praegu on ühe kilomeetri raadiuses kaks lasteaeda, 1,5 km raadiuses põhikool, tenniseväljakud, poed ja spordikeskused. Nii saavad lapsevanemad oma lapsed mugavalt lasteaeda ja kooli panna ega pea muretsema pere pisemate sõidutamise ja üldise logistika pärast. Koolid, lasteaiad, poed ja sportimisvõimalused asuvad käe-jala ulatuses.
Lõpuni timmitud krunt
Veskimöldres on nii kõrghaljastusega kinnistud kui ka selliseid, mille omanikud eelistavad rohkem avarust ja päikesevalgust. Kinnistute suurused algavad 1500 m2 ja on kuni 3200 m2 välja. Oluline on märkida, et 1500 m² kindlustab piisava privaatsuse, see on ka krunt, mida jõuab ilma suuremate jõupingutusteta veel hooldada ning pole vähem tähtis, et see on ka maamaksuvaba. Sama oluline on ka krundil kuju, mis võiks olla selline, et maja ei peaks asetama sellele viltu.
Igal elamukrundil on hinna sees kõik liitumised tsentraalse veega, kanalisatsioonisüsteemiga, elektri- ja gaasitrassiga. Iga krundi juures on ka drenažeerimispunkt krundilt liigvee kogumiseks ja kõrvaldamiseks. Kõik kommunikatsioonid ja kaablid on toodud krundi piirile ja nende liitumiste eest on makstud. Igal krundil on olemas sidekanaliga liitumise valmidus, mis tähendab seda, et iga kinnistu omanik saab soovi korral liituda ükskõik millise operaatoriga.
Ka kütte võib valida inimene ise, ehkki arendaja pakub gaasikütte võimalust. Kõige lihtsam on kütta hoonet elektriga, aga see on kulukas. Maa- ja õhksoojuskütte eelistamise korral tuleb silmas pidada, et kui talvel on väga külm, siis maa- ja õhksoojuskütte puhul on tegu sisuliselt elektriküttega. Ühe kuu arved võivad näiteks 150 m² maja puhul olla kuni 300 eurot kuus. Lisaks vajab maaküte kopsakat esmainvesteeringut ja suurt krunti, mille oluline osa kaevatakse üles, tekitades niiviisi omakorda haljastuskulusid. Kõrghaljastusega kruntidel on aga maakütet rajada võimatu.
Hetkel kuum
Teine lihtne variant on gaasiküte. Gaas on konkurentsivõimeline nii maa- kui ka õhksoojusküttega. Gaasikütte ahjud on soodsad, töökindlad ja võtavad vähe ruumi ning vajavad vähest hooldust.
Elusad elumajad
Veskimöldre arendajad soovivad, et esimese ja teise etapi keskkonnad sulanduksid omavahel kokku ühtseks tervikuks. Veskimöldre esimese etapi käigus kerkis elurajooni palju põhjamaiseid maju tootva Omatalo Eesti elamuid, mis andsid elukeskkonnale näo. Veskimöldre teises etapis tehakse taas koostööd Omataloga, kes ehitab kliendiga kooskõlastatud projekti järgi valmis maja, mille konstruktsioon rajatakse Soome tehase poolt kliendi valitud projekti tarbeks toodetud puitelementidest. Omatalo partnerfirma Eestis on Soome Maja, mis rajab maja kliendi soovil ka kivist. Brave Capitali kontserni kuuluv BC Arenduse OÜ on sõlminud koostöölepingu Omataloga ja Soome Majaga Veskimöldre edasiarendusse eramajade ehitamiseks eelkõige tagamaks klientide maksimaalset rahulolu. Näidismajad ehitab Omatalo arendaja valitud kümne erineva projekti järgi. Tuleb rõhutada, et kõikidel Omatalo majadel on CE kvaliteedisertifikaat ning kõikide majakonstruktsioonidega kaasneb 10aastane garantii. Kui inimene tahab teistsugust projekti, siis Omatalo projekteerib vastavalt püstitatud ülesandele ja teeb selle ka valmis. Kuid igaüks võib ka ise oma arhitekti valida ja temalt projekti tellida, sel juhul aitab arendaja vajadusel projektijuhtimisele ja ehitaja leidmisele kaasa.
Veskimöldre edasiarenduse maa-alal on kehtiv detailplaneering, kus on määratud ehitusalune pind – 350 m² ja lubatud 2,5 korrust. Kirjas on ka üldised arhitektuurinõuded, mis ei lase tekkida arhitektuurset isetegevust. Siin soovitatakse katusekaldeks 0–45 kraadi ja materjaliks kivi, profiilplekki, eterniiti või rullmaterjali, et keegi ei teeks näiteks rookatust. Välisviimistlusel nähakse ette liigendada fassaadid erinevate fassaadimaterjalidega ja vältida liiga erksaid värve ning tehislikke või imiteerivaid viimistlusmaterjale.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada hoonete ja piirdeaedade arhitektuursest ja esteetilist sobivust konkreetsesse asukohta ning hoonetüübi valikul vahetus naabruses olevate hoonete tüüpiga.
Arendajad on planeerinud Veskimöldre edasiarendusse palju ridaelamuid – kokku 91 ridaelamuboksi. Need on peredele, kes tahavad palju looduses olla, kuid ei soovi eraldi maja, kuivõrd sellega tuleb hulganisti lisakohustusi. Ridaelamukorter on selline, kus inimene tunneb end mõnusalt: tal on väiksema eramu suurune korter, väike roheala, mille hooldamine ei võta palju aeda, lastele mängimisplats ja autodele parkimiskohad. Ridaelamukorter ühendab endas eramu ja linnakorteri parimad omadused.
Veskimöldrelased on teisel ringil
Veskimöldre arendaja viis läbi küsitluse esimese etapi elanikkonna hulgas. Sellest selgus, et paljud, kes on Veskimöldres üles kasvanud ja nüüd oma pere loonud, tahavad rajada oma uue kodu Veskimöldre edasiarenduse alal. Põhjuseks on soov jääda elama oma vanemate lähedale või vastupidi jätta oma lapsepõlvekodu endale ja ehitada vanematele uus elamine. Nad teavad ja tunnevad keskkonda, naabreid ja laste mängukaaslasi. Veskimöldre edasiarenduse maa-alale krundi soetamine tähendab esimese etapi väljakujunenud keskkonna hindamist ja taasihalemist.
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et kinnistu ostmine on keeruline ülesanne. See pole nagu kaalukommi ostmine, kus piisab ainult hinna teadmisest. Tegelikult peab alati minema kohale, olema seal hommikul ja õhtul, käima ja tunnetama kogu ümbrust ja keskkonda. See on nagu rätsepa ülikonna tellimine, mis on mõeldud teadlikule ja loovale inimesele. Eramuga tulevad kaasa kohustused, aga ka tohutult rõõmu näiteks tundest, kui saab hommikuti astuda palja jalaga kastemärjale murule. Inimesed ei raja Veskimöldresse mitte ainult enda kodu, vaid saavad endale kaasa eriliselt laheda keskkonna ja privaatsuse.
Brave Capital
Seotud lood
Majaehitust planeerides võib piirdeaed tunduda esialgu vähetähtis või teisejärguline, kuid tegelikult oleks parim panna aialahendus paika juba projekteerimisel. Liiga hilja nõu küsima tulles ei pruugi enam kõige ilusamad, lihtsamad ja soodsamad lahendused sobida, annab Eesti suurima piirde- ja läbipääsulahenduste pakkuja Sungate.ee müügijuht Annika Nässi nõu.
Eesti on Euroopa suurim puitmajade eksportija, eksportides üksi rohkem kui teisel ja kolmandal kohal olevad Leedu ja Saksamaa kokku. See on hea uudis kahel põhjusel: esiteks on see kasulik meie riigi majandusele ning teiseks on puit äärmiselt keskkonnasäästlik materjal. Materjalide keskkonnamõjudest ning põhjustest, miks eelistada puitmaju, räägivad Nordic Houses KT OÜ müügidirektor Margus Pauts ja Greenline House’i projektijuht Sander Jahilo.
Meie kliimas eramu ilma garaažita on sama, kui jalutada vihma käes vihmavarjuta. Garaaži planeerimisele on parim mõelda kohe koos maja planeerimisega, kusjuures garaaži puhul on väga oluline osa uks, mille kaudu sõidukite ning muude ruumis hoitavate masinate sisenemine ja väljumine käib. Kuidas valida garaažile õiged uksed ning milliseid vigu seejuures vältida, räägib Hörmanni uste ametlik esindaja Eestis, Doorfiks OÜ juhataja Villu Lääts.
Kodu ehitamine on põnev, aga ka kulukas ja riskirohke protsess. Kuni ehitamisel on maja vundament ja püstitatakse seinu, saab objekti kindlustada ehituse koguriskikindlustusega. Ent kui majakarp on valminud, katusetööd lõpetatud, hoonele uksed ja aknad paigaldatud, on mõttekas küsida juba kodukindlustust. Tingimustest ja võimalustest räägib lähemalt PZU Kindlustuse kodukindlustuse tootejuht Piret Hern.
Üle kahe aastakümne puidu- ja mööblitööstust varustanud WOODLINE avas Eestis kohaliku ettevõtte ja esinduse. Ettevõtte jaemüügijuhi Kestutis Dikciuse sõnul ei ole tegemist hüppega tundmatusse, vaid loomuliku sammuga: Eesti tootjaid on teenindatud juba aastaid ning nüüd soovitakse olla neile ka füüsiliselt lähemal, sest hea tarneteenus peab olema usaldusväärne, paindlik ja pakkuma klientidele kiireid lahendusi.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele