Läti jääb Rail Balticu valmimisega vähemalt 3–5 aastat hiljaks

Euroopa peamiste transporditaristute ehitamist varjutavad jätkuvalt kulude kasv ja ajagraafikute nihkumine ning on üheselt selge, et TEN-T 2030 eesmärk jääb saavutamata. Eriti torkab selles kontekstis silma just Rail Baltica tervikprojekt.

Rail Baltic Estonia kuulutas välja ehitushanke, mille tulemusel rajatakse Rae valda Harjumaal 2028. aasta lõpuks Rail Baltica veeremidepoo – strateegiline taristuobjekt, kuhu koondub kogu tulevase kiirraudtee veeremi hooldus, remont ja opereerimine Eestis.

„Ülemistest kuni Eesti–Läti piirini on kogu põhitrass nüüd ehituslepingutega kaetud,“ kinnitas Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets aasta lõpu pressibriifingul, rõhutades, et projekt on jõudnud faasi, kus see toimib järjepideva raudteekoridorina, mitte üksikute lõikudena.

Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.