Taristuehitusse toob raha juurde julgeolekuargument
Taristuehituse roll sõjalise liikuvuse tagamises muutub aina olulisemaks ning see on ka üks tähtis aspekt selle valdkonna investeeringute suurendamisel, rõhutasid läinud nädalal toimunud Taristuehituse Liidu konverentsil osalejad.
Taristuminister Kuldar Leisi hinnangul on Euroopa Liidu sõjalise liikuvuse eelarve mitmekordistamine suur võimalus Eestile.
Foto: Andras Kralla
Eelmisel nädalal toimunud Taristuehituse Liidu konverentsil Teedepäev 2025 arutleti taristuehituse tuleviku üle, rõhutades selle rolli nii majanduse elavdaja kui ka julgeoleku olulise komponendina.
Taristuehituse TOPi liidrite hinnangul sõltub sektori lähitulevik Rail Balticast – ilma selleta ootaks valdkonda järsk kukkumine, ent ka suurprojekt ei pruugi kõiki päästa, sest sisendhinnad ja riigi teederahastuse seiskumine suruvad kasumid miinusesse.
Rail Baltica Eesti põhitrassi ehitust veab edasi allianss-hankemudel, mida projekti tehniline juht Lauri Ulm võrdleb sportautoga – kiire ja võimekas, kuid vajab palju kütust.
Aadu Lassi nimelise teedevaldkonna elutööpreemia pälvis Tallinna Tehnikaülikooli pikaaegne õppejõud ja emeriitprofessor Siim Idnurm ning inseneripreemia Merko Ehituse projektidirektor Tiit Joosti.
Jätkusuutlikkus ja rohelisus ei ole enam ammu nišiteema, vaid eeldus, et tootmis- ja ehitusettevõte saaks üldse rahvusvahelisel turul kaasa rääkida. See tähendab, et tootjal peab olema täielik ülevaade nii materjalide päritolust, tootmisprotsessist kui ka sellest, mis saab toodetest pärast nende elukaare lõppu.