Akna- ja uksetootja: iga objekti nimel käib võitlus

Kuigi Eesti seadusandluses veel energiamärgiste olemasolule jõuliselt ei suruta, uurivad pangad laenusaajalt alati ka energiamärgise kohta, kuna neil on kohustus oma tagatisportfelli energiaefektiivsust raporteerida, nügides sellega ka turgu, mis on aga veel aeglane ja segaduses.

Eesti riik on otsustanud edasi lükata hoonete süsinikujalajälje arvestuse kohustuse 2026. aastalt 2028. aastale, kuid samas leidub ehitussektoris palju entusiaste, kes teevad juba arvutusi enda äranägemise järgi ja vajaksid riigilt kiiremini ühtset ja selgemat infot, räägiti saates “Eetris on ehitusuudised.“

Ehitusmaterjalide tootjate TOPis kolmanda koha saavutanud Viking Window ASi juht Toomas Agasild ütles, et kuigi eelmise aasta tugev tulemus tuli üllatusena, lisab see optimismi tänavune langus üle elada ja kasutada vabamat aega tootmise tõhustamiseks. Kui see langusperiood ainult liiga pikaks ei kujune.

Kui ehitaja vassib kasutatud ehitusmaterjali kohta ja omanikujärelevalve ei pane tähele, siis ehituse ohutuse eest vastutab omanik ja kindlasti ka ehitaja, kes on ohuolukorra tekitanud. Aga sellele sageli ei mõelda või lüüakse käega, sest tõestamine on aeganõudev ja keeruline, ütles Õigusbüroo Laesson ja Partnerid juhi Tuulikki Laesson

Eesti ettevõtete majanduslik tervis on 2025. aastal kehvem kui varasematel aastatel. Infopanga andmetel on täna Eestis üle 13 000 ettevõtte, kelle maksuvõlg ületab 1000 eurot. Võrdluseks, kolme aastaga on see näitaja tõusnud koguni 36%. Kui ettevõte ei suuda täita kohustusi riigi ees, on suur tõenäosus, et raskused kanduvad edasi ka tarnijatele ja äripartneritele. Kontrolli oma partnereid tasuta siit!