Transpordiamet: Eesti riigiteed vajavad kaks korda enam raha
Valmis sai riigiteede teehoiu rahavajaduse analüüs aastateks 2025–2054. Kuna viimasest sarnasest analüüsist oli möödas viis aastat ning selle ajaga on muutunud nii tööde hinnad kui ka teede seisukord, tellis Transpordiamet uued arvutused.
„Analüüsi tulemused näitavad, et 2024. aasta hindade alusel oleks riigiteede säilitamiseks vajalik aastane optimaalne eelarve 203 miljonit eurot,“ ütles Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi.
Lisatud 100 suurima käibega teedeehitusfirma edetabel
Teedeehitajate 2024. aasta nelja kvartali koondkäive oli 879 miljonit eurot ja see kasvas aasta varasemaga võrreldes 10%, mida võib lugeda tugevaks kasvuks. Siiski ei läinud kõigil edukalt ja avaldame Infopanga andmetel eelmisel aastal 100 enim käivet teinud teedeehitajate edetabeli ja nende aastase kasvu või languse.
“Kõik on majas natuke eufoorias,” ütleb taristuehitusettevõtte KMG Infra juht Indrek Pappel Äripäevale. Firma võitis koos koostööpartneritega Rail Balticu ehitamise suure hanke, mille maht ulatub üle 300 miljoni euro.
Hanke võitja: “Ega enne ei ole ühtegi lepingut sõlmitud, kui allkirjad on all. Aga siis vajame inimesi juurde.”
Rail Baltic Estonia tunnistas ehitushankel edukaks kaks rahvusvahelist konsortsiumit, mis pärast lepingute sõlmimist ehitavad kiirraudtee kaks suurt lõiku kokku eeldatavalt 726 miljoni euro eest.
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?