Kolmanda kvartali tulemused viitavad sellele, et selle aasta majanduslangus tuleb suurem kui seni prognoositud, eriti murelik on olukord tööstuses ja ehituses, kommenteeris Bigbank peaökonomist Raul Eamets.
Statistikaameti poolt avaldatud kolmanda kvartali SKP tulemused näitavad jätkuvalt majanduslangust. Täna avaldatud andmetest selgub, et SKP langus oli kolmandas kvartalis -0,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Sarnane oli ka langus II kvartalis ehk siis kahe kvartali võrdluses on pilt sarnane – paraku miinus on miinus.
Eesti ehitusturu väljavaade liiga roosiline ei ole. Eelnevate mahtude taastumiseni läheb aega, sest tegu on vaid tsüklilise fenomeniga, mida lisaks on mõjutamas rohelise ülemineku trendid. Ettevõtetel on suur väljakutse leida viise, kuidas ehitust taas odavamaks teha.
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,7%. Statistikaametile jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele.
Kuigi ehitussektori kindlustunne ei näita veel selgeid paranemise märke, ei ole see enam madalamale langenud. Kindlustunde põhi jäi eelmise aasta sügisesse ja see on pöördumas paremuse poole.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.