Miks ehitusprojektides kaob alguses aeg ja lõpus raha?

Projektijuhtimise ja juhtimise arendamise ekspert Tiit Valm ütleb, et ei ole vahet, kas oled IT valdkonna või ehituse projektijuht. Erialaseid probleeme tema sõnul ei eksisteeri, sest sõltumata valdkonnast on projektijuhtide probleemid väga sarnased - need on seotud inimestega.

„Ainuke erinevus on see, et ehituse projektijuht toob probleemina sageli välja ilmastikuolud, IT valdkonda ilm ei sega, aga see on ka laias laastus kõik, mis neid eristab.“ Tiit tõdeb, et inimesed on nii erinevad, et isegi kui paned kokku kaks head spetsialisti, siis ei tähenda see, et nende koostöö sujuma hakkab. Ka spetsialistid vajavad juhti, tähtaegu, töövahendeid ja selget tööjaotust.

„Projekt on avatud koostöö ehk erinevad ettevõtted ja organisatsioonid, kes teevad lühiajaliselt koostööd ühise eesmärgi nimel. Kui koostöö eesmärk on olemas, peab olema keegi, kes administreerib ehk paneb selle koostöö toimima.“

Kolmas on kindlasti segane lähteülesanne. Tellija peab andma võimalikult palju infot, et tööd oleks võimalik üldse teha. Selle jaoks peab jälle projektijuht küsima, sest kui projektijuht infot ei küsi, ei oska tellija seda ka anda. Me kõik vajame enda ülesande tegemiseks erinevat infot: „Vahel juhtub nii, et tellija on kinni detailides, aga teine pool on selline, kellele detailid meelde ei jää. Räägime oma jutud ära ja minnakse edasi oma meeskonna juurde. Meeskond võib olla jällegi detailide fänn nagu oli tellija. Kogu info edastatakse nii, nagu sellest aru saadi, aga töötaja jaoks on detaile liiga vähe ja ta ei saa täpselt aru, mida tegema peab, aga ta ei küsi ka,“ kirjeldab Valm.

Kui inimesed ei küsi, siis info ei liigu ja lähteülesanne jääbki segaseks. Lisaks segaduses töötajatele kannatavad ka aeg ja raha.

Viimane katusumus on see, kui ajutise meeskonna liikmed ei ole piisavalt koostööle pühendunud või ei täida lubadusi. „Mina usun, et inimene on koguaeg motiveeritud tegutsema, aga kuna meil on alati korraga mitu asja teha, siis oleme motiveeritud innukalt tegema ainult seda asja, mis meile kõige tähtsam on,“ ütleb ta.

Projektijuht peab leidma viisi, kuidas teha enda tööülesanne teiste seast kõige olulisemaks: „Kindlasti ei näita olulisust see, kui paned meili mitukümmend hüüumärki.“ Siin tulevad mängu suhtlemisoskused ja inimeste tundmine, sest see, mis mõjub ühele ei pruugi teist üldse kõnetada. Tiit ütleb, et oma koolitustel on ta pühendanud sellel lausa pool päeva: „Projektijuht suhtleb nii paljude inimestega ja nende kõikide käitumist ta muuta ei saa, küll aga saab ta iseenda käitumist kohandada,“ Tiit kasutab koolitustel DISC-mudelit ja õppefilme, „vaatame õppefilme erinevatest inimtüüpidest ja arutame, kuidas mingi inimtüübiga käituma peaks.“