Rail Baltica Ülemiste reisiterminal sai nurgakivi

Äripäeva Infopanga Taristuehituse raport näitas, et teedeehituse 1. kvartali käive ületas eelmist aastat pea veerandi võrra ja Rail Baltica raha on jõudnud osade ettevõteteni. Kuid ka siin on ettevõtete tulemused erinevad ja toome võrdluseks esile 100 suurima käibega teedeehitajat ning selle aastase muutuse.

Eesti teedeehituse rahastus on sattunud kriitilisse seisu ja nagu ikka kevadeti tajume seda meie lagunevatel teedel sõites. „Praegune olukord on ennekuulmatu, sest kusagil Euroopas ei ole nii palju investeeringuid teedesse kokku tõmmatud, vaid hoitud siiski mõistlikul tasemel, sest hilisem parandamine on tunduvalt kulukam,“ rääkisid Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei ja Verstoni juht Veiko Veskimäe saates „Eetris on ehitusuudised“.

Tee-ehitusfirma Verston ja Järelpinge Inseneribüroo sõlmisid esimesed Rail Balticu raudtee põhitrassi Raplamaa lõikude ehitamise lepingud, mille kogumaksumus on 107 miljonit eurot.

Tallinna linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu otsuse algatada Suur-Sõjamäe 4 ja selle lähiala detailplaneering, mis annab võimaluse kinnistul asuva kaubanduskeskuse ümberehituseks ning Tartu maantee ja Suur-Sõjamäe tänava ristmiku lähedusse ärihoonete rajamiseks. Lisaks loob detailplaneering võimaluse tulevikus Rail Baltica sõlmjaama ja kaubanduskeskuse juurdeehitisi siduva Euroopa pargi kavandamiseks.

Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.