Autor: Teeli Remmelg • 30. aprill 2024

Riigiteede rahastus väheneb tänavu kolmandiku võrra, mis omakorda kiirendab teede lagunemist. Puuduliku taristu tõttu kannatab inimeste elukvaliteet ja jäävad tegemata investeeringud maapiirkondadesse, sest keegi ei taha sõita või kaupa vedada tolmustel lagunenud teedel

„Samuti tekitab piinlikkust, et kuigi oleme juba pikka aega olnud Euroopa liidus, on meil Via Baltica ikka veel välja ehitamata. Kuigi oleme võtnud endale selle kohustuse, ei suuda me 2030daks aastaks võetud rahvusvaheliste teede ehitamise eesmärke täita,“ rääkis Tarmo Trei. „Oleme ehitatud pikalt Euroopa raha eest, kuid nüüd ei tule meile välisvahendeid enam nii palju peale ja riigil puudub endiselt vettpidav pikk plaan, kuidas täita enda kohustust ehitada ja hooldada taristut,“ valmistab olukord talle muret.

Räägime ka teedeettevõtete nigelast käekäigust, mil riik on ehitusmahte tuntavalt kukutanud. Verston püüab siiski uue olukorraga kohaneda: „Osa töötajaid oleme koondanud, osa töötajaid ümber koolitanud Rail Balticu ehitamiseks ning ühe asfalditehase müüki pannud,“ kirjeldas Veskimäe ettevõtte olukorda ja lisas, et asfalditööde tegijaid Eestis ei koolitata ja kui nüüd koondatud töötajad leiavad uue ameti, ei pruugi paari aasta pärast jälle kedagi võtta olla, kui riik kavatseb uuesti investeeringuid suurendada.

„Vaatame pigem juba välisturgude poole, kus teedeehitust olulisemaks peetakse ja kus riigid näevad vajadust rohkem investeerida,“ tunnistas Veskimäe, et ei näe ettevõtjana Eestis teedeehitusse investeerimisel perspektiivi, kui riik seda ei toeta.