Eestis plaanitakse tuhandeid lapsi inseneriusku pöörata
Eesti tehnoloogiaettevõtted on koos partneritega käivitanud üle-eestilise programmi, et kutsuda üle 10 000 koolilapse õppima ja tööle inseneeriavaldkonda, kus palgad on kõrged, aga mille tööjõupuudus ähvardab Eestit järgmise majanduskriisiga.
Kuigi osade spetsialistide värbamine on ehituses lihtsamaks läinud, siis võib inseneride puudulik suhtlemisoskus või kehv ajajuhtimine kujuneda meeskonnas tõsiseks tõhusa koostöö takistusteks, rääkis ASi Metropoli Ehitus tegevjuht Henri Ärmus olukorrast tööjõuturul.
Legendaarse ehitusinseneri Karl Õigeri hinnangul on Eestis inseneeria vaates huvitavaid hooneid vähe. “Enamik on klaaskastid, millel fassaadil võib-olla veidi vigurdatud,” ütleb ta, et palju on kerkinud ühetaolisi hooneid, nagu suured kaubanduskeskused, hotellid, Unibet Arena jms.
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) uue juhatuse esimesel koosolekul valisid liikmed endi hulgast juhatuse esimeheks Esplan OÜ ja PCC Projekt AS tegevjuhi Kadi Metsmaa ning aseesimeheks Arhitekt Tarbe OÜ juhataja Johann-Aksel Tarbe.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.