Eesti hooned peavad ka 50 aasta pärast püsti seisma
Keegi ei tea täpselt, milline saab Eestis olema vihmade ja põudade intensiivsus ja sagedus, kuumalained ja õhukvaliteet. Milliste tegevustega aga tuleks varakult alustada, et hooned ka 2070. aasta kliimas vastu peaksid, soovitab WHAT IF platvormi asutaja Maria Freimann.
Kliimamuutustega suurenevad nõuded nii projekteerimisele, ehitamisele kui hoone korrashoiule. Muutuma peavad ka harjumuspärased ehitusviisid, olemasolevad lahendused ja "nii on varem tehtud" suhtumine.
Seotud lood
Kliimaministeeriumi tellitud ärikinnisvara uuring tõi ühe kiire tasuvusajaga investeeringuna välja tehnosüsteemide uuendamise, mille tasuvusaeg on umbes 4,7 aastat, samas kui hoone piirdetarindite uuendamine on kallis ning tasub end ära alles aastate pärast.
Enne aastat 2000 ehitatud kortermajad peavad 27 aasta pärast vastama Euroopa Liidu roheleppe nõudele, mis ütleb, et need hooned peavad vastama vähemalt C-energiamärgisele. Kuidas seda saavutada, sellest kirjutab SEB kliendihaldur Dmitri Matin.
Vahel võib olla ka arendaja huvi näidata kortermaja energiatõhususe arvutust paremana, kui ta seda tegelikkuses on, tõdes Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi juhtivlektor Anti Hamburg.
„See on suur probleem, mis on kestnud aastaid,“ tõdes energiamärgiste ja -audititega tegeleva Abaudit OÜ juht Vahur Suvi. Tema sõnul juhtub tihti, et uusarendusele esialgu määratud energiamärgis osutub tegelikult hoopiski mitme klassi võrra madalamaks.
Erinevatest looduskividest on teede, platside ja terrasside sillutamiseks murtud ja lõigatud kive ning plaate juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on see kõige keskkonnasõbralikum, vastupidavaim ja kaunim lahendus koduaias ja linnaruumis.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Kinnisvaraarendaja pumpab kroonijuveeli 200 miljonit eurot
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele