Eesti hooned peavad ka 50 aasta pärast püsti seisma

Kliimaministeeriumi tellitud ärikinnisvara uuring tõi ühe kiire tasuvusajaga investeeringuna välja tehnosüsteemide uuendamise, mille tasuvusaeg on umbes 4,7 aastat, samas kui hoone piirdetarindite uuendamine on kallis ning tasub end ära alles aastate pärast.

Enne aastat 2000 ehitatud kortermajad peavad 27 aasta pärast vastama Euroopa Liidu roheleppe nõudele, mis ütleb, et need hooned peavad vastama vähemalt C-energiamärgisele. Kuidas seda saavutada, sellest kirjutab SEB kliendihaldur Dmitri Matin.

Vahel võib olla ka arendaja huvi näidata kortermaja energiatõhususe arvutust paremana, kui ta seda tegelikkuses on, tõdes Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi juhtivlektor Anti Hamburg.

„See on suur probleem, mis on kestnud aastaid,“ tõdes energiamärgiste ja -audititega tegeleva Abaudit OÜ juht Vahur Suvi. Tema sõnul juhtub tihti, et uusarendusele esialgu määratud energiamärgis osutub tegelikult hoopiski mitme klassi võrra madalamaks.

Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.