Eesti hooned peavad ka 50 aasta pärast püsti seisma

Kliimaministeeriumi tellitud ärikinnisvara uuring tõi ühe kiire tasuvusajaga investeeringuna välja tehnosüsteemide uuendamise, mille tasuvusaeg on umbes 4,7 aastat, samas kui hoone piirdetarindite uuendamine on kallis ning tasub end ära alles aastate pärast.

Enne aastat 2000 ehitatud kortermajad peavad 27 aasta pärast vastama Euroopa Liidu roheleppe nõudele, mis ütleb, et need hooned peavad vastama vähemalt C-energiamärgisele. Kuidas seda saavutada, sellest kirjutab SEB kliendihaldur Dmitri Matin.

Vahel võib olla ka arendaja huvi näidata kortermaja energiatõhususe arvutust paremana, kui ta seda tegelikkuses on, tõdes Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi juhtivlektor Anti Hamburg.

„See on suur probleem, mis on kestnud aastaid,“ tõdes energiamärgiste ja -audititega tegeleva Abaudit OÜ juht Vahur Suvi. Tema sõnul juhtub tihti, et uusarendusele esialgu määratud energiamärgis osutub tegelikult hoopiski mitme klassi võrra madalamaks.

Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.