Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid eile, 18. detsembri õhtul, kokku üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) peamised arengusuunad, kus lisaks taristu väljaehitamisele on fookus säästvamate transpordiviiside kasutamisel ja multimodaalsuse suurendamisel. Üheksast koridorist koosnev tuumikvõrk peab olema valmis juba aastaks 2030.

- Eesmärk on omavahel integreerida 9 erinevat Euroopa transpordikoridori.
- Foto: Euroopa Parlament
"See on ELi jaoks väga oluline leping. Euroopa vajab transpordivõrku, mis lahendaks meie kodanike ja kaupade liikuvusprobleemid, et see oleks ühtlasi nii jätkusuutlik kui ka vastupidav ning mis looks silla meie naabritega, eelkõige Ukraina, Moldova ja Lääne-Balkaniga. Oleme nüüd valmis selle võrgu rajamisega lõpuni minema,“ võttis Euroopa Komisjoni transpordivolinik Adina Vălean eile otsustatu kokku.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Taristuehitajate hinnangul pole uues teehoiukavas järgmisteks aastateks ette nähtud isegi mitte poolt riigiteede seisundi säilitamiseks vajalikust rahast, rääkimata teedevõrgu arendamisest, mis tähendab riigi teedevõrgu seisundi kiiret halvenemist.
Teedesektori ettevõtete suuremateks väljakutseteks järgmisel aastal saab olema ellujäämine ja struktuurne kohanemine. Maanteehoiu rahastuse nominaalväärtuselt oleme liikumas ajas tagasi ligikaudu 15 aastat, reaalsete ehitusmahtude arvestuses 1990ndatesse, kirjutas ASi TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens Äripäeva Infopanga konkurentsiraportis.
Teedeehituse valdkonna viimase nelja kvartali koondkäive kolmandas kvartalis oli 767,4 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,6%. Toome esile 50 suurema käibega teedeehituse ettevõtet ja kelle käive kasvas või kahanes aasta varesemaga võrreldes.
Teedeehituse alarahastus jõudis selgelt juba eelmise aasta majandustulemustese ja tänavu ei mõtlegi paljud ettevõtted enam kasumile, sest mahud on vähenenud ja pakkumishinnad madalad - kõik üritavad end kuidagi hinges hoida, kommenteeris olukorda TREF ASi juht Andres Gailit.
Kui sõiduautode maailmas on elektrisõidukid juba tavalised, siis nüüd on turule jõudnud ka täiselektriline rasketehnika. Elektrilised laadurid ja ekskavaatorid pakuvad alternatiivi neile, kes otsivad vaiksemaid, keskkonnasõbralikumaid ja madalamate ülalpidamiskuludega töömasinaid. XCMG on üks tootjatest, kelle valikus on mitmeid täiselektrilisi rasketehnikamudeleid, mis sobivad kasutamiseks Eesti tingimustes.