Materjalide importijatele langes kaela kohustus, millest paljud pole kuulnudki

Euroopa tööstust, aga ka Euroopa Liidu kassat tahetakse toetada süsinikutollidega, mida on ettevõtetel kohustus deklareerida alanud oktoobrist, kuid millest nii mõnigi ettevõtlusliit pole veel midagi kuulnud.
Raudrööbastest naelte ja kruvideni läheb terase sissevedu ELi-välistest riikidest peatselt deklareerimisele ja siis juba maksustamisele, ikka piki süsinikuheitme teket.
  • Raudrööbastest naelte ja kruvideni läheb terase sissevedu ELi-välistest riikidest peatselt deklareerimisele ja siis juba maksustamisele, ikka piki süsinikuheitme teket.
  • Foto: Andras Kralla
Kõik Eesti ettevõtted, mis impordivad Euroopa Liidust väljastpoolt tsementi, rauda, terast, alumiiniumit, väetiseid, elektrit või vesinikku, peavad end keskkonnaametis möllima ning tehtud ostude kohta uue aasta algul süsinikudeklaratsiooni esitama.
Uue aasta 31. jaanuaril oodatakse importijatelt aruandeid imporditud kauba koguse, kaubaga seonduva otsese ja kaudse heitkoguse ning selle kohta, kas lähteriikides tuli selle kauba eest juba ka mingit süsinikuheitme kvoodi tasu laadset raha maksta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.04.26, 14:13
Materjalist ei piisa: vee-ettevõtted ootavad partnerilt ka tehnilist tuge ja koolitust
Veetrasside ja -seadmete paigaldusel ei sõltu tulemus ainult materjalidest, vaid ka sellest, kuidas neid päris tööolukordades kasutatakse. Kui erinevad süsteemid ja tootjad objektil kokku saavad, tekivad sageli nüansid, mida standardlahendused ei kata. Sellele vastuseks on terviklahendus, mis ühendab materjalid, tehnilise toe ja praktilised koolitused, kus mängitakse läbi reaalseid tööolukordi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele