Euroopa tööstust, aga ka Euroopa Liidu kassat tahetakse toetada süsinikutollidega, mida on ettevõtetel kohustus deklareerida alanud oktoobrist, kuid millest nii mõnigi ettevõtlusliit pole veel midagi kuulnud.

- Raudrööbastest naelte ja kruvideni läheb terase sissevedu ELi-välistest riikidest peatselt deklareerimisele ja siis juba maksustamisele, ikka piki süsinikuheitme teket.
- Foto: Andras Kralla
Kõik Eesti ettevõtted, mis impordivad Euroopa Liidust väljastpoolt tsementi, rauda, terast, alumiiniumit, väetiseid, elektrit või vesinikku, peavad end keskkonnaametis möllima ning tehtud ostude kohta uue aasta algul süsinikudeklaratsiooni esitama.
Uue aasta 31. jaanuaril oodatakse importijatelt aruandeid imporditud kauba koguse, kaubaga seonduva otsese ja kaudse heitkoguse ning selle kohta, kas lähteriikides tuli selle kauba eest juba ka mingit süsinikuheitme kvoodi tasu laadset raha maksta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?