Astlanda Ehitus OÜ kasumlikkus kahanes eelmisel aastal majanduskliima mõjude tõttu ja 2023. aastal on oodata tegevusmahtude jätkuvat kahanemist väiksema nõudluse tõttu.
Ettevõtte käive oli 2022. majandusaastal 51,5 miljonit eurot, kahanedes aastaga -14.4% võrra. Kahanemise põhjus oli materjalide tarneraskused ja sisendhindade järsk kasv kahandasid kasumlikkuse näitajaid ning on märgatavalt suurendanud riske uute projektide kavandamisel ja pakkumisel.
Äripäev koostas kolmandat aastat Eesti otsustajate edetabeli, mis mõõdab reaalset kokkupuudet otsuste langetamise ja nende suurusega. Ehitussektorist jõudis tänavu TOP200 hulka 14 otsustajat ja teist aastat juhib edetabelit valdkonna väga tuntud tegija. Samas jõudis ettepoole ka mitmeid nimesid, kes aga laiemale avalikkusele on pigem tundmatud.
Iga aastaga saab aina vähem planeeringuid Tallinna linnalt heakskiidu ning arendajad on püstihädas, et oma plaanid läbi bürokraatia suruda. Linnaameti juht mõistab ettevõtjate tuska, kuid selgeid lahendusi veel ei paista.
Veel aasta tagasi ehitusbuumi tipus rabatud korterite ostjad ägavad nüüd järsult suurenenud energiaarvete küüsis ja loobivad kive arendajate ning ehitajate kapsaaeda, kes ei ole nõus, et kõik pannakse ühte patta ehitusbuumi ajal kiiret kasumit jahtinud üheööliblikatest õnneotsijatega ja äärmuslike energiatarbijatega.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.