Ehitajad veel ei tea, kuidas peagi kohustuslikuks muutuv töötajate ehitusplatsil viibitud aja registreerimine täpselt toimuma hakkab, nii et kõik osapooled on valmis teatud segaduste tekkeks.

- Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuhi Indrek Petersoni sõnul on iga uus algus raske.
- Foto: Erik Prozes
Arutelud selle kohta, kas ja kuidas saaks töötajaid objektil registreerida, algasid Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuhi Indrek Petersoni sõnul juba kaheksa-üheksa aastat tagasi. “Peame endale aru andma, et kõikides naaberriikides on selline süsteem juba olemas, mõnes riigis mitmeid aastaid, mõnes teises mõni aasta, nii et pigem oleme viimaste hulgas, kes seda rakendab,“ ütleb ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teede-ehitus toimub reeglina pikal lõigul ja toimiva liiklusega piirkonnas, mida on tunduvalt keerulisem piirata kui hoonete ehitusplatse, mistõttu küsis Taristuehitajate liit töötajate registreerimise kohustuse täitmiseks erisusi, kuid terav probleem jäi siiski vastuseta.
Oktoobrist jõustuv kohustus registreerida ehitusplatsil viibinud inimesed muudab maksu- ja tolliameti töö lihtsamaks ning uus süsteem pakub ka ehitusettevõtetele kasu. Iseküsimus on aga, kas sellega kaovad ümbrikupalgad ja kasvab maksutulu, kirjutab Fondia vanem õigusnõustaja Kätlin Hinnov.
Maksu- ja tolliamet (MTA) saadab sel nädalal 30 000 ehitusettevõttele meeldetuletuse 1. oktoobril jõustuva seadusemuudatuse kohta, mille järgi tuleb MTA e-teenuste keskkonnas edaspidi registreerida ehituse töövõtuahel ja töötajate ehitusplatsil viibitud aeg.
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.