Eesti esimeseks betoonehitiseks on 1822-29 ehitatud vana Narva sild, mis sai keiser Nikolai I nime. 1822. aastal põletas prantslasest sõjaväeinsener kolonel Antoine Raucourt de Charleville Narva ümbruse savirikkast lubjakivist Eesti esimese romaantsemendi ning sellest valmistati betoon, millest valati Narva silla sammaste veealune osa. Narva-Ivangorodi vahelise maanteesilla veepealne osa ehitati puidust.