Narvas avati mälestustahvel Eesti esimesele betoonehitisele
Narvas, Narva jõe kaldapealsel avati täna mälestustahvel Eesti esimesele betoonehitisele, 200 aastat tagasi ehitamist alustatud vanale Narva sillale. Mälestustahvli avasid Narva linnapea Katri Raik ja Eesti Betooniühingu esimees Imre Leetma.
Eesti esimeseks betoonehitiseks on 1822-29 ehitatud vana Narva sild, mis sai keiser Nikolai I nime. 1822. aastal põletas prantslasest sõjaväeinsener kolonel Antoine Raucourt de Charleville Narva ümbruse savirikkast lubjakivist Eesti esimese romaantsemendi ning sellest valmistati betoon, millest valati Narva silla sammaste veealune osa. Narva-Ivangorodi vahelise maanteesilla veepealne osa ehitati puidust.
Betooni 3D-printimise tehnoloogia on veel nii uus, et arendada tuleb nii segusid kui ka masinaid. Tallinna Tehnikakõrgkool koos betooni 3D-printimise juhtgrupiga on viimastel aastatel arendusprojekti raames uurinud tsemendi asendusmaterjalide kasutusvõimalusi 3D-printsegudes, aga ka tehnoloogia täiustamist ning tarkvaraarendusi printeri juhtimiseks. Kogemusi jagavad juhtgruppi kuuluvad Andrus Liblik ja Gustav Gerretz (OÜst Haragrupp) ning Ehitusinstituudi direktor Aivars Alt.
Aasta betoonehitise žürii otsustas anda tänavu peaauhinna Järve tornide arhitektile Martin Auninile kastist välja mõtlemise ja kvaliteetse arhitektuuriga linnakeskkonda hästi sobituva moodsate äripindadega korterelamu loomise eest.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta kandvuse, veepidavuse või stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas laialdaselt kasutatavaks pinnase parenduse meetodiks on jugainjekteerimine (ing keeles Soilcrete® või jet-grouting). See tehnoloogia võimaldab pinnasesse rajada erineva kuju ja suurusega tsementeerunud sambaid ilma ulatuslike väljakaevamisteta ja seda ka kitsastes tingimustes.